Koostöökogu: võtame omavalitsustelt ülesandeid ära ja tõhustame nende koostööd
Haldusreform on arutlusel nii valitsuskõnelustel kui ka linnade ja valdade päevadel. Eesti Koostöö Kogu soovitab omavalitsuste ülesandeid märgatavalt vähendada, omavalitsusliidud aga leiavad, et kohalikele võimudele tuleks otsustusvõimalusi hoopis juurde anda, vahendasid ERR-i raadiouudised. Eesti Koostöö Kogu on analüüsinud omavalitsuskorralduse ja regionaalhalduse suundumusi ning teinud oma ettepanekud haldusreformi kontseptsiooni sisustamiseks. Koostöökogu programmijuht Külli Taro ütles, et eelkõige tuleb läbi mõelda, mis on kohaliku elu ja mis riigielu küsimus ning millist kohalikku omavalitsust tänapäeval üldse vaja on. "Meie lähtume oma ettepanekutes sellest, et kohalik omavalitsus on mõeldud selleks, et korraldada kohalike inimeste igapäevast elu. Peamiselt kõik see, mis puudutab meie igapäevast ruumilist keskkonda, heaolu ja avalikku korda ja seltiselu, kohaliku elu korraldamist. Kõik ülejäänud teemad on äkki tänapäeval juba riigi küsimus. Näiteks avalike ürituste korraldamise load, ilutulestiku korraldamise luba või see, et kus ja millal ma võin kauplemisega tegeleda – see on kohaliku elu küsimus, sest puudutab inimest siin ja praegu. Aga tänapäeval, kas haridus on enam kohaliku elu küsimus? Kohalikud omavalitsused sisuliselt siina enam midagi otsustada ei saa," rääkis ta. Seega näeb koostöökogu kohalike omavalitsuste ülesannete märgatavat vähendamist. Külli Taro sõnul on vajalik ka omavalitsuste koostöö organiseerimine, mis praegusel kujul ei sobi "Institutsionaalses vormis koostööd teha on omavalitsustel põhimõtteliselt võimalik ainult eraõiguslikult. Aga on juhtumeid, kus mitu kohalikku omavalitsust tahavad teha ühise huvikooli, hallatava asutusena, aga täna seaduses sellist võimalust ei ole. Igasugused keerulisemad toimingud, mis puudutab jäätmekorraldust või ühistranspordi korraldust, mis nõuab suuremat mastaapi, siis nende ülesannete teostamiseks täna ühist, head vormi ei ole seaduses olemas," sõnas ta. Maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet Müürsepp leidis, et omavalitsuste taandamine kitsalt külaasjade korraldajaks oleks tagasiminek "25 aastat tagasi meil selline riik oli. Ma arvan, et kindlasti võib arutleda mõne ülesande üle – näiteks, et kas gümnaasiumiharidus peab olema riiklikult korraldatud või kohaliku omavalitsuse korraldatud, aga muudes asjades – sotsiaalabi, kohalik areng, kohalik kultuur, sport – need asjad peaksid jääma kohalikule omavalitsusele. Võtmeküsimus ei ole see, et meil on omavalitsusi liiga palju," sõnas ta. Linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ei pea samuti koostöökogu ettepanekut mõistlikuks. Tema sõnul tuleks omavalitsuste ülesandeid ja ka rahastamist hoopis suurendada. Küll aga on Võigemasti arvates jumet koostöökogu ettepanekul tihendada omavalitsuste valdkondlikku koostööd "Juhul kui on vaja keskkonnavaldkonnas prügimajanduses koostööd teha, siis selleks asutatakse omavalitsuste vahel organisatsioon. Juhul kui on vaja haridusvaldkonnas koole tervikuna juhtida, siis tehakse vastav ühistegevuse struktuur. Pigem on lahendus see," ütles ta.
