Siseministeerium: osa varjupaigataotlejate kinnipidamine on vajalik
Aastaraamatu koostajad märgivad, et tuleb "lõpetada varjupaigataotlejate karistamine ebaregulaarse piiriületuse eest", ning osutavad sellele, et tuleb kontrollida seda puudutavate karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku sätete vastavust Eesti põhiseadusele ja ÜRO pagulasseisundi konventsioonile. "Ebaregulaarselt piiri ületanud varjupaigataotlejad peetakse reeglina Eesti piiril kinni ja paigutatakse Halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni kuni kaheks kuuks. Kui kahe kuu möödudes pole kinnipidamise alused ära langenud, võib PPA [politsei- ja piirivalveamet] taotleda kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu kaupa," on aastaraamatus öeldud. ERR-i uudisteportaal palus siseministeeriumil seda kommenteerida. "Isikute kinnipidamine on alati põhjendatud ja otsused langetatakse individuaalselt. Ei ole võimalik vabastada isikut, kelle isik või kodakondsusjärgne riik on teadmata, kes on saabunud Eestisse ebaseaduslikult ja saabumise asjaolud teadmata, või on kindel alus arvata, et varjupaigataotlus on esitatud selleks, et vältida väljasaatmist jne jne.," kirjutas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi. Ta lisas, et 2014. aastal esitati Eestile 157 varjupaigataotlust ning neist 53 isiku puhul andis kohus loa nende paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Kinnipeetud olid pärit Sudaanist, Süüriast, Egiptusest, Gruusiast, Alžeeriast ja Eritreast. 2015. aasta 23. märtsi seisuga oli Mägi sõnul esitatud 39 varjupaigataotlust. Kohtu loal on kinni peetud peetud seitse taotlejat – neli Sudaani, üks Vietnami, üks Benini ja üks Egiptuse kodanik. Ühtlasi toonitas Mägi, et varjupaika taotlenud Ukraina kodanikke, kellele aastaraamat erilist tähelepanu osutab, ei ole kinni peetud. "Üldjuhul vaidlustab enamik kinni peetud varjupaigataotlejaid kohtus nii kinnipidamiskeskusesse paigutamise kui ka tähtaja pikendamise. Selleks esitavad isikud kohtule määruskaebuse, mis siiani on jäetud kohtute poolt rahuldamata," märkis Mägi. "Osad aastaraamatus edastatud ettepanekud, täpsemalt Euroopa direktiividest (menetlusdirektiiv (2013/32/EL) ja vastuvõtu nõuded (2013/33/EL) tulenevad nõuded, on juba töös ning muudetakse välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadust. Ülejäänud ettepanekuid kindlasti kaalutakse, vajadusel muudetakse menetluspraktikat ning ka õigusakte," lisas ta.
