Lennukatasroofi korral Eestis on naabrite abi saabumine tundide küsimus
Prantsusmaa 150 hukkunuga lõppenud lennuõnnetuse sündmuskohal töötas kriitilistel hetkedel enam kui 300 politseinikku ja 380 päästjat. Mägedes toimuvateks operatsioonideks spetsialiseerunud 30 politseinikku lendasid õnnetuspaiga kohal kopteritega, 65 politseinikku liikus mägedes jalgsi. Heiki Soodla sõnul peitub Alpides juhtunud lennuõnnetuse tagajärgede lahendamise keerukus eelkõige selle õnnetuse toimumise paigas – 2000 meetrit üle merepinna, sündmuskohale on ligipääs vaid lennuvahenditega, lennuki tükid laiali suurel maa-alal. Eesti võimaldaks 300-350 päästjat Päästeameti ülesanne on tagada päästetööde teostamine, kui õhusõiduki asukoht on tuvastatud, kuid kogu olukorra lahendamine toimub erinevate osapoolte koostöös. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) roll on tuvastada kadunud õhusõiduki asukoht, mida teeb ööpäevaringse valmisolekuga merevalvekeskus (JRCC). Kokku on Eestis üle 1700 päästeteenistuja, kes käivad tööl valvegraafiku alusel. Neist ööpäevaringses valves on iga päev umbes 350 päästeteenistujat. "Arvestades sündmuse võimalikku pikka kestvust ja vajalikke vahetusi nii igapäevases valmisolekus kui sündmuskohal, siis 300-350 päästeteenistujat on see number, mille me suudame tagada," ütles Heiki Soodla. Vajadusel on võimalik kaasata ka vabatahtlikke päästjaid ja reservpäästerühmade liikmeid, kellel on näiteks oskused otsingutööde teostamiseks ka koos otsingukoertega. PPA lennusalgal on kolm helikopterit AugustaWestland, millest üks on ööpäevaringses valves ning valmis osalema otsingu- ning päästetöödes. Kopterid on varustatud öö- ja soojusvaatluskaameratega. Selliste lennukatastroofist tingitud eriolukordade lahendamiseks võib amet päästetöötajaid väljakutsuda ka vabast ajast, sest lisaks lennuõnnetuse tagajärgede likvideerimisele peab amet tagama ka igapäevase valmisoleku muude päästesündmuste lahendamiseks Eesti territooriumil. "Sarnast skeemi on praktiseeritud ulatuslike metsatulekahjude korral ning see süsteem töötab," lisas Soodla. Naabrid saabuksid tundidega Eesti on sõlminud kahepoolsed lepingud Soome, Rootsi ja Lätiga, kellelt on võimalik operatiivselt abi küsida. Lisaks on võimalik saada abi päästemeeskondade, -tehnika ja ekspertide kaasamiseks läbi Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi. Abi saamise kiirus sõltub konkreetsest juhtumist, kuid naabrite puhul on meeskondade ja tehnika kokkukutsumine ja kohale saabumine Soodla sõnul tundide küsimus. PPA kinnitusel on mere- ja lennupäästejuhtumite lahendamiseks merealadel PPA lennusalgal võimalik 24/7 kasutada naaberriikide ressursse, nii nende vee- kui õhusõidukeid. Soodla sõnul on päästeamet korraldanud ja osalenud erinevatel lennuõnnetuste õppustel Tallinna lennujaamas. Viimane suuremahuline õppus toimus seal 2012. aastal. "Järgmine selletaoline õppus, kus päästeamet osaleb, toimub sel kevadel Ülemiste järve piirkonnas," märkis Soodla. Lisaks toimub pidev monitooring ja erinevate lennuintsidentide lahendamise analüüs. "Viimane selline oli 2014. augustis toimunud Tallinn-Amsterdam lennuki hädamaandumine, kus arutati läbi toimimisjuhised nii asutusesisesest kui ka koostööpartneritega," lausus Soodla. Maailma kogemuspraktika lennuõnnetuste korral räägib Soodla sõnul pea alati massilistest inimkadudest, kus füüsiliselt päästa on võimalik ainult üksikuid nn õnnesärgis sündinud. Tänase tehnika tasemega projekteeritud õhusõidukid on mõeldud lendamiseks ja ohutut õhusõiduki hädamaandumist või turvalist alla kukkumist tema sõnul ei eksisteeri. Erinevate asutuste kohustusi ja vastutust õhusõidukiõnnetuse lahendamisel saab vaadata vastavast hädaolukorra lahendamise plaanist.
