Rahandusministeerium: kütuseaktsiisi tõus ei pruugi piisavalt riigikassat täita
Kütuseaktsiisi tõstmine küll teoreetiliselt võiks riigikassat paremini täita, kuid kokkuvõttes ei pruugi see seatud sihti täita. Rahandusministeeriumi aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla arvas, et ühistranspordi tegevustoetused peaksid tõusma ja kindlasti suureneb huvi nii-öelda musta kütuse järele, vahendasid ERR-i raadiouudised. "Kindlasti tuleb suurendada maksu- ja tolliametile ettenähtud vahendeid võitluseks salakütuse vastu. Teiseks tähendab see kindlasti seda, et ühistransport – erinevad transpordiliigid on meil teatavasti doteeritud – nendel tekib kindlasti surve dotatsiooni suurendamiseks. Kindlasti suureneb tarbimine, mis tekib teistest riikidest ostmise tulemusena. Ütleme nii, et pool Eestit, Pärnust Peipsini, hakkab senisest oluliselt rohkem käima Lätis ostmas," rääkis ta. Ka maksuamet usub kütuse ostmise osalist kolimist teispoole piiri. Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnas, et surve musta kütusega äritsemiseks on juba praegu väga suur. "Aktsiisitõusude valguses tuleb eelarveprognoosis arvestada võimaliku miinusmärgiga. Piiri lähedal olevatele isikutele on see mõistlik ja nad hakkavad seda kasutama, siin ei saa neile midagi ette heita. Me oleme näinud ka seda, et on uus trend tuua täiesti mustalt kütust ja seda legaliseerida, kas siis läbi tanklakettide või müües seda otse suurtele lõpptarbijatele. See on juba murettekitav olenemata sellest, kas aktsiisitõus tuleb või mitte," ütles Veermäe. Vähe sellest, et aktsiis tõstab mootorikütuste hinda, keegi ei tea öelda, mida naftahind teeb, arvas Eesti Õliühingu esimees Toomas Saks "See üldjuhul peaks kaasa tooma kütusehindade tõusu tanklates. Kas toob, see sõltub palju ka maailmaturu hindadest, sellest hinnast, millega Eesti endale kütuseid sisse ostab. Praegu on see hästi madal, situatsioon on hea. Aga nii nagu aasta tagasi ei osanud keegi öelda, et kütuse maailmaturu hind sellises ulatuses langeb, ei oska praegu keegi ka kinnitada, et see järgmise aasta jooksul ei tõuseks. Kui siis on sinna lisatud kümme protsenti kõrgem aktsiis, siis see on Eesti tarbijale juba päris paras löök," rääkis ta. Statoil Eesti peadirektori Kai Realo sõnul selle uudise valguses tavatarbija kahjuks hinnatõusust ei pääse. "Tavaline Eesti ettevõtja või siis eraklient ei pääse kuhugi, mingil hetkel ta ju tarbib. Nii hämmastav kui see ka ei ole, siis mootorikütuse hind ja tarbimine ei käi üldse korrelatsioonis. Ega inimesed ei hakka rohkem tarbima kui hind madalam on ega oluliselt vähem kui hind kõrgem on. See lihtsalt toob kaasa selle, et kõikides asjades, mis kasutavad transporti – toodete ja teenuste hind tõuseb natuke samamoodi ehk see kergitab inflatsiooni Eestis," lausus Realo. Eesti Päevalehe andmeil on koalitsiooniläbirääkimistel räägitud kütuseaktsiisi 10 protsendilisest tõusust järgmisel aastal, misjärel tõstetakse seda igal aastal 5 protsenti kuni 2019. aastani. Ainuüksi kõrgema aktsiisi mõjul tõuseb bensiini hind selle plaani korral järgmisel aastal umbes neli senti liitrilt ja sealt edasi veel kaks senti.
