Tõnis Saarts: lepe on ettevaatlik, aga mõnevõrra radikaalsem kui 2011. aasta oma
"Ma ei tahaks öelda, et see on täiesti Reformierakonna nägu, kindlasti mitte. Kui lugeda majanduspeatükki ja sotsiaalkaitse peatükki, siis seal on ka IRL-i ja sotside nägu väga selgelt näha. Aga kui lugeda eelnevat Reformierakonna programmi ja siis võtta koalitsioonileping – teatud poeetilised rõhuasetused ja tonaalsused on teataval määral sarnased,“ ütles Saarts saates "Uudis+" ning lisas, et see ei tähenda, et Reformierakond oleks kõik oma lubadused leppesse sisse saanud. Ta rääkis, et lepe on võrdlemisi ettevaatlik, aga kindlasti reformimeelsem ja mõnevõrra radikaalsem kui see koalitsioonileping, mis tehti 2011. "Kas või kui me võtame riigireformi peatüki, haldusreformist on pikalt juttu ja tõenäoliselt see läheb ka käiku. Näiteks majanduspoliitikas, innovatsioonipoliitikas nähakse palju suuremat riigi rolli kui 2011. Paljud asjad, mida me ootasime neli aastat tagasi, on siia nüüd sisse saanud," sõnas Saarts. Koalitsioonileping lubab tõsta esimese ja teise lapse toetuse 60 euroni ning kolmandast lapsest alates saab toetust 200 eurot. Saarts nõustus saatejuhiga, et selles küsimuses numbrid valimiseelselt lubatust just väga palju väiksemad ei olegi. "Aga kui me võtame näiteks IRL-i lubaduse madalapalgaliste maksuvabastuse osas, siis seda 500 euro piiri me küll kusagilt koalitsioonilepingust ei leia. See on asendatud suhteliselt keerukalt seletatud tagasimaksete süsteemiga madalapalgalistele töötajatele. IRL-i põhilubadus, mida taoti valimiskampaanias väga jõuliselt, sellisel kujul nagu tavavalija sellest aru sai, selles lepingus küll ei kajastu," ütles Saart. Haldusreformist saab Reformierakonna uus bränd? See, et siiani ainult vabatahtlikust valdade ühinemisest rääkinud Reformierakond on nüüd Arto Aasa näol pandud haldusreformi vankri ette, tuleneb Saartsi sõnul IRL-i ja sotsiaaldemokraatide survest. "Kahe koalitsioonipartneri surve oli üsna tugev ja miinimumlahenduste pakett ei oleks ilmselt olnud vastuvõetav. Aga tasub ka tähele panna seda, et see, kes saab tõenäoliselt riigihalduse ministriks – Arto Aas – minu meelest nende teemadega ennem väga aktiivselt silma paistnud ei ole ning ei ole poliitikaringkondades nendel teemadel autoriteet. Kas see viitab sellele, et püütakse reaalses poliitikas ka teha pigem miinimumprogrammi – see on tuleviku küsimus," sõnas Saarts. Leppes on tema sõnul öeldud ka seda, et haldusreformi vedajaks saab peaminister, mis viitab võib-olla sellele, et kui haldusreform toimub ja kujuneb suhteliselt edukaks, siis ei ole välistatud, et nelja aasta pärast näeme, et Reformierakond on teinud sellest oma lipukirja, oma poliitika. "Ei ole välistatud, et haldusreformist tahetakse teha uut Reformierakonna brändi," ütles Saarts. Suurim üllatus uues valitsuses on tema sõnul Jürgen Ligi haridus- ja teadusministri kohal. "Kindlasti, Jürgen Ligi haridusministrina ei olnud see, mida keegi oleks ennustanud," tõdes Saarts, ent lisas, et see ei ole juhus. "Siin on selgelt näha Reformierakonna-poolset revanši või teatud koha kätte näitamist ka sotsidele," ütles ta.
