Ministeeriumi värske majandusprognoos on sügisega võrreldes pessimistlikum
2016. aastaks prognoosib ministeerium majanduskasvuks 2,8% (sügisel prognoositi kasvuks 3,5%). Rahandusministeerium on tänavuse ja tuleva aasta majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud, seda peamiselt Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemise tõttu. Järgnevate aastate (alates 2017) prognoosid ei ole võrreldes eelnevaga muutunud. Keskmine palk kasvab prognoosi järgi tänavu 4,8%, seda on allapoole toodud seoses oodatust nõrgema tarbijahindade kasvuga. Eeldusel, et välisnõudlus kosub, peaks järgmisest aastast alates nominaalpalga kasvutempo kiirenema, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv jääb 3% juurde aastas. Tarbijahinnad on selle aasta esimesel poolel languses. 2015. aasta kokkuvõttes tõusevad tarbijahinnad 0,2%. 2016. aastal kiireneb inflatsioon 2,2%-ni peamiselt välistegurite tõttu, sest naftafutuurid on tõusutrendil ning ka toiduainete hinnad pöörduvad suureneva nõudluse mõjul tõusule. Tööpuuduse määr jätkab prognoosi järgi langemist, olles järgmisest aastast alla 6%. Tööga hõivatute arv kasvab 2015. aastal sarnaselt 2014. aastaga 0,6% ning pöördub alates järgnevast aastast kuni pooleprotsendisesse langusesse. Seoses tööjõulise elanikkonna vähenemisega ja eeldusega, et tööjõus osalemise ning hõive määrad on maksimumi lähedal, on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud. Eesti struktuurne eelarvepositsioon lähiaastatel endiselt tasakaalus. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb prognoosi kohaselt 0,5%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2016. aastal suureneb see 0,6%-ni SKP-st. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist ning jõudmist 2018. aastaks 0,1-protsendise ülejäägini SKP-st. Põhinäitajad:    Sester: koalitsioonileping võtab arvesse tänast prognoosi "Meie peamiste kaubanduspartnerite majandusprognoosid on mõnevõrra nõrgemad, kui me eelmise prognoosi koostamisel eeldasime. Põhiliselt tuleb vaadata ida poole. Kui ikkagi Venemaa majandusolukord on kehvem, siis meie ekspordivõimalused sinna on nõrgemad," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik "Aktuaalsele kaamerale". Suurem probleem on see, et aastateks 2017 ja 2018 prognoosib ministeerium ka struktuurset eelarvemiinust. Struktuurse eelarvepositsiooni arvutamisel eemaldatakse majandustsükli mõjud ning ühekordsed ja ajutised tegurid. Seadus näeb ette, et struktuurses arvestuses peaks olema vähemalt tasakaal. Värske rahandusminister Sven Sester kinnitas, et selline prognoos ei tee talle rõõmu, kuid valitsusel on võimalik tasakaal saavutada. "Täna välja käidud prognoos ei võta arvesse koalitsioonilepingut, mis sõlmiti nädal aega tagasi. Küll aga võtab sõlmitud koalitsioonileping arvesse tänast prognoosi," märkis Sester. "Meie eelarve tasakaal struktuurselt saab olla kas nullis või positiivne, siis kindlasti riigieelarve strateegia tegemisel peab võtma seda arvesse ning ette võtma siis kas tulude suurendamise või kulude vähendamise," lisas ta.
