Tsahkna: töövõimereformi seadusi tuleb muuta ja töötukassa roll ümber vaadata
Tsahkna nentis Vikerraadio intervjuus, et ta tõepoolest oli üks töövõimeereformi kriitikutest. "Kui inimesed hoolega kuulasid ja mäletavad mis ma ütlesin, siis küsimus ei ole töövõimereformi eesmärgis, puudega, erivajadustega inimesed olid selle eesmärgiga ju nõus. Mis puudutab konkreetset seadust ja selle rakendamist, siis siin on jätkuvalt väga suured küsimärgid üleval ja sotsiaalkaitseministrina kavatsen ma kindlasti selle seaduse ümber vaadata," rääkis Tsahkna. Ta lisas, et täna on sotsiaalministeeriumis esimene koosolek, kus töövõimereform ette võetakse. "Seaduse vastuvõtmise eesmärk ei tohi olla seaduse vastuvõtmine. Seaduste järgi peavad inimesed hakkama elama. Kui nüüd selle seaduse järgi peaks minister ja valitsus hakkama rakendama määruseid, otsuseid, rakendusakte, siis minu sõnul on see täna ülimalt keeruline, et ka tegelikult eriavajadustega inimese elu paremaks muuta. Minu hinnangul me peame muutma ikkagi ka seda seadust, mis on täna vastuvõetud," rääkis minister. Poliitilised kokkulepped on soodsad Tsahkna avaldas lootust, et emotsioonid võetakse nii huvigruppide kui ka poliitikute poolt maha, et suudetaks olukorras leida tervemõistusliku ühisosa. Põhiprobleem on see, et puuetega ja eriavajadustega inimesed ei saa hoolekandeteenuseid võrdselt üle Eesti erinevates kohtades kätte, minister lubas koalitsioonilepingu kohaselt tagada üle Eesti teatud konkreetsed hoolekandeteenuste standardid. "Kokkulepped selleks poliitilisel tasandil on väga soodsad," lisas ta. Tsahkna sõnul on aastaid tagasi sotsiaalministeeriumis väljatöötatud elementaarsete teenuste nõuded alla mille ei tohi teenust osutada, aga need on täna vabatahtlikud. "Riik on kirjutanud seadusesse, et sotsiaalhoolekandeteenuste osutamise eest vastutab omavalitsus – see on abstraktne. Siis iga omavalitsus mõtlebki, et mida ta saab teha, mida on vaja teha, milleks on võimekus rahalisel või poliitilisel tasemel," sõnas Tsahkna. Kui seni on räägitud 500 uue töötukassa töötaja välja koolitamisest, kes suudaks pakkuda nõustamist puudega ja erivajadustega inimestele, siis Tsahkna on selle plaani osas väga kriitiline. "Küsimus on see, et kas meil on neid vaja, mis funktsioon neil on? Me peame tagame selle, et ei jooksuta seda erivajadusega, puudega inimest erinevate asutuste vahel, mida minu arvates see töövõimereform praegusel kujul tähendab," ütles minister ja lisas, et ka töötukassa roll tuleb kindlasti ümber vaadata. Tsahkna kirjeldas ideaalset, paindliku süsteemi pilti järgmiselt: "Erivajadustega, puudega inimesel oleks vastas nõustaja, kes suudab ära kirjeldada ja anda nõu sellele inimesele teel kodust tööle, tagasi, sotsiaalsesse ellu – milliseid teenuseid selleks on vaja, milliseid saab osutada riik, milliseid töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, omavalitsus, mis on selle inimese ja tema lähikondlaste tegelik võimekus. Et tekiks teekaart – mitte inimene ei pea käima erinevate uste taga, vaid tuleb jagada ülesanded ära ja panna talle isiklik kaart kokku. Kõige parem oleks kui see sünniks koos tema perekonna, lähedaste, omavalitsuse, riigi võimekuse, kõige selle koospildis. Ma arvan, et see tuleb riigile kokkuvõttes ka odavam, kaob ära see tohutu bürokraatia armee, mis sinna tahes-tahtmata tekib."
