Andreas Kaju: peaministri büroo ei ole koht, kus revolutsioone algatada
"Kahetsusväärsel kombel stilistilised küsimused, üksikud isiklikud viited, vihjed ja rünnakud võisid varjutada tema laiema agenda, juhul kui tal see oli," sõnas Kaju saates "Uudis+" Ruta Arumäe artiklit kommenteerides. Ta lisas, et sellised neljakuulise tööotsa pealt tehtud ja kogu Eesti avalikku sektorit raamistavad kõrge üldistusastmega järeldused on tõesti pretsedenditud. "Läänest on neid muidugi palju, aga siin on üks oluline erinevus. Tavaliselt need tell-all ehk “räägi kõigest – nii heast kui halvast” tüüpi esseed, enamasti autobiograafilised memuaarid ja raamatud ilmuvad pärast pikka-pikka teenistust mõne tippjuhi läheduses, mis annab sulle selle vajaliku sissevaate, kogemuse ja teadmised selle inimese poliitika ja toimunu ja faktide kohta," rääkis Kaju. Tema sõnul tuleb eelkõige arvestada seda aega, mil Ruta Arumäe peaministri juurde tööle läks. "Neli kuud enne valimisi, valimiskampaania ajaks. See on aeg, millal Eestis aktiivne seadusloome on peatunud nagu kõikidest riikides enne valimisi – uue poliitika kujundamisega ei tegeleta," ütles Kaju. Ta lisas, et peaministri büroo ei ole kindlasti Eestis see koht, kus revolutsioone algatada. "Poliitika kujundamine toimub Eestis valdkonnaministeeriumides. Peaministri roll on juhtida valitsuse koosolekuid ja vajadusel lahendada neid probleeme, mis on tekkinud ministeeriumide ja neid juhtivate poliitikute ja erakondade vahel selleks, et saada peaministri ja tema valitsuse tööplaani seisukohalt olulised poliitikad läbi valitsuse parlamenti," rääkis Kaju. Seega, peaministri nõunik ei ole Kaju hinnangul kindlasti poliitika suunaja, sest seal toimub poliitika kujundamise üks lõppfaase enne parlamenti minekut. Ta rääkis, et üldiselt on Eesti riigieelarve planeerimise väga professionaalne – igal kevadel planeeritakse nelja-aastaste tsüklitega riigieelarve tulusid ja kulusid ning erinevate vahepeal elluviidud poliitikate mõju sellele. "Teisalt, kui me vaatame, kuidas sünnib koalitsioonilepe erakondadae poliitiliste pltavormide ja lubaduste pealt, siis see oma loomult on lisataotluse esitamine riigieelarvele, mis on tasakaalus. Kui on lihtsalt kuhjatud mingi hulk uusi poliitikaid ja kaetud tulu poolega, tehniliselt korrektselt, aga seda, et vaadata, kuidas see lisataotlus mõjutab tegelikult suurt pilti – seda nagu justkui ei tehta. Ja siis me peame toetuma OECD-le ja välistele ekspertidele, kes meile vahepeal meelde tuletavad probleeme, mis on meil struktuurselt süvenemas," rääkis ta. Kaju ütles, et Reformierakonna poliitikal – langetada otseseid makse ja selle kompenseerimiseks tõsta kaudeid makse, tarbimismakse, saastemakse – on üks suur probleem, mida me nägime majanduskriisi tipus. "Kui riigieelarve tulu pool sõltub tarbimisest, aga tarbimine on tsükliline ja sõltub majanduskasvust ning majanduskasv on 0 või miinus 15 protsenti, siis sul kukub lihtsalt tulu pool tagant ära nii suure pauguga, et sa oled küsimuse ees, kas koondada päevapealt avaliku sektori töötajaid, langetad neil kõvasti palka, paned osad avalikud teenused kinni – sul ei ole seda paindlikkust," selgitas ta. Kaju lisas, et Eesti poliitikud teavad selle mudeli miinuspooli ning see on küsimus, millel võiks Ruta Arumäe teksti valguses pikemalt peatuda ja arutada, kas peaks midagi muutma.
