Andres Valgerist: Eesti ei suuda transiidikoridorina Soome ja Lätiga võistelda
Valgerist rääkis, et kaubaveomahtude languse põhjuseks on see, et Eesti logistikakoridor ei ole hinnakonkurentsis naabritega – Läti ja Soomega – konkurentsivõimeline. "Räägitakse palju küll poliitilisest mõjust, aga tegelikult on tellitud põhjalik uuring PricewaterhouseCoopersi käest, kes on analüüsinud piirkonna kaubamahtusid. Need uuringud näitavad, et tegelikult piirkonnas kaubamahud vaikselt kasvavad, lätlastel kasvavad mahud kõvasti, soomlastel vähem, aga eestlastel kahanevad," tõdes ta. Eesti riik on viimastel aastatel logistikasektorile kui jõukale valdkonnale tasusid ja makse lisanud ja sellega konkurentsivõimet veelgi vähendanud. "Kui kaks aastat tagasi lisandusid veeteede tasud, siis tänasest on meil teema see, et kaotati ära veduritele erikütuse soodustus, mis omakorda tõstab raudteevedude hinda," ütles Valgerist ja lisas, et mahtute vähenemine liigub endiselt 20 protsendi graafikus. Valgerist sõnas, et nii Lätis kui Soomes tegeletakse teadlikult selle valdkonna arenguga. "Nii Lätis kui ka Soomes on valitsuse juures logistikavaldkonna nõukojad, kuhu kuuluvad juhtivad logistikaettevõtted ja spetsialistid, on tehtud pikaajaline strateegia. Poliitika tuleb siis mängu kui hinnad on konkurentsivõimelised. Nii kaua kuni hind on kas kallim või võrdne, ei ole poliitika kõige olulisem," tõdes ta. Valgerist lisas, et Soome on sel aastal näiteks eraldanud 55 miljonit selleks, et vähendada veeteedetasusid ja infrastruktuuritasusid eesmärgiga kasvatada oma kaubamahtusid.  Ta rääkis veel, et assotsiatsioon on aktiivselt otsinud uusi nišše, uusi kaubagruppe, et nendega mahukaupade vähenemist katta. "Aga see ei ole tegelikult lahendus kaubamahtude kasvatamiseks, nende paari-kolme aasta tagusele tasemele tõstmiseks," sõnas Valgerist. Ta ütles, et kui eelpool nimetatud tasudega plaanis riik aastas koguda umbes 20 miljonit eurot, siis tänu kaubamahu langustele tuleb sellel aastal riigil maksta Eesti raudtee infrastruktuuri ülalpidamiseks 20 miljonit, järgmisel aastal juba rohkem. "Kindlasti oli tariifi mõju kaubamahtudele negatiivne – 10 protsendise languse puhul vähenes riigi tulude pool 80 miljonit. Eelmisel aastal kukkus 20 protsenti, nii et me võime rääkida ümmarguselt 150-miljonilisest tulu poole kukkumisest," lisas Valgerist.
