Rannar Vassiljev: sotsiaalmaksu langetamine tervishoiu raha ei vähenda
Töö- ja terviseminister Rannar Vassiljev ütles, et see summa on otseses sõltuvuses keskmise palgatõusuga ning teiselt poolt tööhõive kasvuga. Raha tema kinnitusel tervishoiust välja ei lähe – see on koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepitud. "2016. aastal on see suurusjärk 80 miljonit, mis kasvab praeguste prognooside kohaselt aastaks 2019 kümne miljoni võrra," ütles ta ja lisas, et see on natuke väiksem summa kui kümnendik haigekassa aastasest eelarvest. Vassiljev lisas, et sotsiaalmaksu langetamine kompenseeritakse ennekõike maksutulude arvelt. "Ka sotsiaalmaks ei lähe ju täies mahus tervishoidu, vaid jaguneb pensionikindlustuse ja tervisekindlustuse vahel." Doktor Diana Ingerainen perearstide seltsist ütles, et perearstide üks suuremaid muresid on see, et nad ei saa mõjutada oma patsiendi liikumist eriarstiabisse. "Probleemid tekivad siis, kui me vajame eriarsti visiiti nädala-kahe jooksul. Tihtipeale minu patsient, kes on läbi uuritud, perearsti poolt läbi hinnatud, leitud vajadus konsultatsiooniks, lükatakse järjekorda, mis on moodustunud nii-öelda ise – patsiendid on ise arvanud, et nad vajaksid seda, need järjekorrad ei ole kuidagi prioritiseeritud," sõnas ta. Perearstid on pakkunud välja e-saatekirja lahenduse, aga paraku ei ole kõik haiglad kaasa tulnud. "Me näeme, et siin mõnevõrra on süsteemitus ja patsient jääb ka üksi. Ta ei ole suuteline saama eriarsti visiiti ning jääb nii-öelda asutuste vahele. See on tõsine murekoht," rääkis Ingerainen. Minister ütles, et e-lahenduste teema on kindlasti see, kuhu tuleks investeerida. "Lühiajaliselt tähendab see investeeringut, pikas perspektiivis kulude kokkuhoidu, paremat teenust. See on koht, kuhu kindlasti tuleb panustada. Ka koalitsioonilepingus me oleme kokku leppinud, et täiendavad ressursid sinna lähevad," sõnas Vassiljev. Ta lisas, et erineva ekspertiisi kaasamist elektroonilisel teel saab tervishoius kindlasti rohkem teha.
