Seismoloog: Nepalis püsib suur oht veel mitu nädalat
Nepalis leidis eile aset maavärin magnituudiga 7,8 ning sellele järgnev maavärin võib halvimal juhul olla magnituudiga 7 ehk ühe magnituudi võrra madalam, selgitas seismoloog YLE uudisteportaalile. Järeltõukeid võib esineda veel mitu kuud. Kuigi iga möödunud ööpäev vähendab võimalust, et tulemas on võimas järeltõuge, siis otsene oht ei kao lähinädalatel veel kuhugi, nentis Heikkinen. Teadlase sõnul osatakse tänapäeval maavärinaid üha paremini prognoosida, kuid paljude praktiliste ennetusmeetmete kasutusele võtmiseks on ka kõige moodsamatest prognoosidest vähe abi. "Himaalaja piirkond on olnud teravdatud tähelepanu all juba tükk aega ja oli teada, et varem või hiljem seal midagi sellist juhtub. Kuid prognoosida maavärinat sellise täpsusega, et prognoosi saaks otseselt kasutada evakuatsiooni või päästeoperatsiooni ettevalmistamiseks, on paraku võimatu," selgitas Heikkinen. Kaasaja üks paremini prognoositud maavärinaid oli 1995. aastal Türgis toimunud maavärin. Neli aastat enne maavärinat olid teadlased hinnanud selle piirkonna teistest võimalikest ohualadest ohtlikumaks ning arvasid, et maavärin leiab aset paarikümne aasta jooksul, tõi seismoloog näite ja lisas, et ka Haiti 2010. aasta maavärinat oli sarnasel määral ette prognoositud. Praegu on kõige ohtlikum Vaikse ookeani piirkonnas. "Seal toimub enamik maavärinatest, kuid üldjuhul on tagajärjed kergemad, sest seal on lihtsalt nii palju asustamata piirkondi. Himaalajas on küll vähem maavärinaid, kuid asustus on väga tihe ning hoonete ehituskvaliteet madal," lausus Heikkinen. Viimastel andmetel on tugeva maavärina tagajärjel hukkunud Nepalis üle 2300 inimese, kuid päästetööd alles käivad ning ametlik hukkunute arv võib seega veel tõusta. Maavärina kese asus Nepali pealinnast Katmandust 80 kilomeetrit loodes. Tihedalt asustatud Katmandu orus elab ligi 2,5 miljonit inimest.
