Ministeerium: erakoolide kommunaalkulude katmine seaks koolid ebavõrdsesse olukorda
"Kõik Eesti koolid ning nende pidajad teevad olulist tööd. Seetõttu maksab riik võrdselt kõigi õpilaste eest haridustoetust ehk pearaha õpetajate ja koolijuhtide palga, koolilõuna jms jaoks, hoolimata sellest, millises koolis laps käib," selgitas Mart Laidmets. "Hariduslik mitmekesisus ning alternatiivide olemasolu on väga oluline kõigis koolides – nii riigi-, omavalitsuse kui ka erakoolides," rõhutas Laidmets. Kuna riik on lähtunud põhimõttest, et eraalgatust hariduses tuleb toetada, annabki riik erakoolidele haridustoetust täpselt samal moel, mis omavalitsusele ja munitsipaalkoolidele. Erakoolide haridustoetus on eelnevatel aastatel kasvanud 6,8 miljonilt eurolt 2013. aastal 10,8 miljoni euroni käesoleval aastal. Erakoolid on viimastel päevadel avaldanud soovi, et riigieelarvest hakataks katma ka nende n-ö kommunaalkulusid, mida pidid viimased 4 aastat maksma omavalitsused. Riigikohus leidis sügisel, et omavalitsusi ei saa sundida erakoole rahastama. Samas paneks aga haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul erakoolide kommunaalkulude riiklik lisatoetamine ebavõrdsesse olukorda kohalike omavalitsuste koolid, sest omavalitsuse kohustus on oma koolide kommunaalkulud ise katta. Munitsipaalkoolides õpib 96% lastest. Selle tulemusena oleks erakoolide õpilaste riiklik pearaha umbes poole suurem kui munitsipaalkoolis õppivatel lastel. Kommunaalkulude katmiseks ongi erakoolidel õigus võtta õppemaksu ning omavalitsuste koolidel kohustus katta need enda eelarvest, märgib ministeerium. "Eestil on rahvusvaheliselt väga heal tasemel üldharidus ning selle hoidmiseks on vaja teha häid otsuseid. Erakoole tuleb riiklikult toetada, kuid võrdselt munitsipaal- ja riigikoolidega, mitte nende arvelt," teatab ministeerium ja lisab: "Riigi põhimõte olnud ja jääb toetada kõikide koolide õpilasi võrdselt, sest lapsed on võrdsed, hoolimata sellest, millises koolis nad käivad.
