Jahimees: metsloomad pole reeglina ohtlikud
Sel nädalal ründas Paralepa metsas koertega jalutanud isa ja tema kuueaastast tütart põder. Loom lõi jalaga ühele pere koertest ning lõi puruks tüdruku jalgratta, enne kui isa lapse kaenlasse haarata ja autosse varjule joosta sai. Tõnis Korts rääkis ETV saates "Ringvaade", et mõnikord juhtub, et põder ründab siis, kui inimene on läinud n-ö üle piiri ehk põdra maale. Siis on põdral tema sõnul kaks võimalust: põgeneda või rünnata. Korts selgitas, et piltidelt on näha, et Paralepas rünnanud põder oli emane ning praegu on ka aeg, kus põtradel on sündinud või sündimas vasikad. Sel perioodil on emasloom oma poegi kaitsmas. "Reeglina põder põgeneb ja viib vasikad ohutumasse kohta, aga kui ta on nurka surutud, siis võib rünnata," märkis jahimees. Tema sõnul saavad inimesed ise hinnata põdra kõrvade järgi, mis meeleolus loom on: kui põdra kõrvad on püsti, siis ta kuulatab ja on tähelepanelik, kui pead ligi, siis võib ta rünnata. Korts kinnitas, et metsloomade rünnakud inimeste vastu on väga harvad. "Ma ei tahaks, et jääks mulje, et Eesti mets on ohtlik. Tegelikult loodus ja loomad reeglina ohtlikud ei ole. Lihtsalt tuleb loomadega olla ettevaatlik," rääkis ta. "Võite rahulikult metsa minna, sest mets ja metsloomad pole ohtlikud. Need on ainult harvad situatsioonid, kui satutakse näiteks emaslooma ja poegade vahele. Siis on vaja säilitada rahu ja lihtsalt tasakesi lahkuda," lisas jahimees. Ta rõhutas, et põder ei ründa kunagi põhjuseta. Ka antud juhul oli ilmselt põhjus see, et emasloom kaitses vasikaid. Korts tõi välja ka võimaluse, et üks pere koertest võis minna metsa ja põdrale ohtu kujutada ning see meelitas põdralehma metsast välja. Korts selgitas ka, et mõnikord metsloom kohe ei ründa, vaid annab enda jõust aimu. "Ega ta last ei löönud. Vahel juhtub ka niimoodi, ka kodu- ja metsloomadega, et tark loom annab tunda oma jõust, ta kohe ei ründa. Antud juhul ta ka lõi jalgratast, mitte last. Vahel ta annab oma jõust tunda ja siis tasub vaikselt taanduda," selgitas Korts.
