Teadlased: Arktikas oli sel talvel merejääd varasemast vähem
Arktika merejääd jälgitakse pingsalt - küll on teda oodatust vähem ja siis jälle ootamatult palju, vahendasid ERR-i raadiouudised. Doktor Jeff Key, kes juhib USA ookeani ja atmosfääri agentuuri satelliidivaatlusi, nentis eelmisel nädalal, et kui seni olid kõige vähesema jääga talved aastatel 2007 ja 2012, siis need rekordid purustati sel aastal. "Tänavu veebruaris oli kõige varasem jääkatte maksimumhetk, mis kunagi nähtud satelliitide ajastul. See tähendab, et jää tipphetk tuli kaks kuni kolm nädalat tavapärasest varem ja see on ka kõige väiksem jääkatte maksimummäär, talvine maksimummäär. Meil oli vähem jääd sel aastal Arktikas kui ühelgi teisel aastal satelliidivaatluste ajastul," lausus Key. Doktor Key nentis ka, et aastatel 2013 ja 2014 oli näha jääkatte maksimumide olulist suurenemist, kuid trend on selgelt negatiivne ja kooskõlas varasemate ennustustega, et umbes 2040. aastal võib näha täielikult jäävaba Arktikat - olgu see siis kas või ainult suveperioodil. Kuid tema hinnangul polnud jääkatte ulatus kõige olulisemaks arenguks. Nimelt on nüüd satelliitide kaudu võimalik arvutada välja ka jääkatte paksust ning pole mingit üllatust - ka Arktika jääkatte paksus on vähenenud. Jääkatte varasem sulamine ja väiksem ulatus mõjutab kõige enam kalu ja kalavarusid, sest mida varem jää sulab, seda vähem leidub vetes niinimetatud suuremõõdulist planktonit, seda väiksema rasvasisaldusega on kalad ja selle võrra vähem on toitu ka hüljestel ning jääkarudel, selgitas Alaska kalastuskeskuse monitooringute programmijuht Ed Farley. Farley märkis, et paljud jääkarud on polaarjää kadumise tõttu hakanud otsima rasvaste hüljeste asemel toitu, mida leidub kuival maal. Ja seda nimetavad teadlased jääkarude jaoks rämpstoiduks - neil on vaja külma talve üle elamiseks omale rasvakiht naha alla saada. Kuigi seni on doktor Jeff Key sõnul pööratud eelkõige tähelepanu sellele, kuidas kliimasoojenemine mõjutab polaarjääd, siis tegelikkuses on vaja tema hinnangul vaadata seda olukorda ka teisest vaatenurgast - kuidas polaarjää kadumine mõjutab kliimasoojenemist. Juba praegu on tema hinnangul näha, kuidas pilvkate on muutunud jää vähesuse tõttu ning jugavool hakkab mõjutama ilmaolusid oluliselt kaugemal kui seni. See võib aga kaasa aidata senisest suuremate orkaanide tekkele, ütles Key. Tema põhisõnum oli see, et mis juhtub Arktikas, ei jää ainult Arktikasse.
