Eksperdid kahtlevad trahvide tõstmisega liikluskultuuri parandamises
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul pole see aga nii lihtne, et tõstame trahvimäära ja süüteod kaovad, kui aga kiiruse ületamise eest ootab piisavalt suur trahv, siis inimene ikka mõtleb enne, kas ületada kiirust või mitte, kirjutab Eesti Päevaleht. Siitam-Nyiri tõdes, et väljakujunenud ja retsidiivsetele rikkujatele aga trahvi suurus korda ei lähe ning täpselt samale järeldusele jõuti 2012. aastal Eesti politsei koostatud analüüsis, kus uuriti trahvide mõju süstemaatilistele rikkumistele. Liiklusjuristi Indrek Sirgi sõnul on meie trahvid juba praegugi liiga kõrged ning ehkki avalikkus ja ka riik pooldavad põhimõtet, et karm karistus hoiab kuriteod ära, võib see tema hinnangul tuua hoopis vastupidise efekti. "Trahv ei tohiks ületada inimese poolt kuupalka, Eestis võib aga vahel ka pahaaimamatult kiirust ületades saada mitusada eurot trahvi," nentis Sirk ja märkis, et kui trahv on juba liiga suur, pole sellest samamoodi kasu nagu liiga väikesest trahvist, sest inimesel pole lootustki seda ära maksta ning seda enam, et teatud osa rikkujaid ei maksa trahve nagunii. Uuest aastast suureneb väärtegude trahviühiku määr praeguselt neljalt eurolt 10 euro peale ning seadusega kehtestatud karistusi arvestades tähendab see, et reaalselt võib trahvi saada 30-3000 eurot, praegu on see vahemik 12–1200 eurot.
