EL-i riikide vahel võidakse ümber paigutada 20 000 põgenikku, Eestisse tuleks 326
Kiireloomuliste meetmetena kavatsetakse kõigepealt kolmekordistada 2015. ja 2016. aastal Frontexi ühisoperatsioonide Triton ja Poseidon suutlikkust ja ressursse. Täna võeti vajalike vahendite tagamiseks vastu 2015. aasta paranduseelarve: kokku 89 miljonit eurot, sealhulgas 57 miljonit eurot varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondile ja 5 miljonit eurot sisejulgeolekufondile piiriäärsete liikmesriikide toetamiseks. Teiseks tehakse ettepanek rakendada esimest korda mehhanismi, millega toetada liikmesriike, keda on tabanud rändajate ootamatu sissevool. Mai lõpus teeb komisjon ettepaneku ajutise mehhanismi kohta, mille abil jaotada ELis selgelt rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi. Ettepanek alalise ELi süsteemi kohta, mille alusel massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras inimesi ümber asustada, esitatakse 2015. aasta lõpus. Kolmandaks kavatsetakse mai lõpus teha ettepanek ELi ümberasustamiskava kohta, mille raames tagatakse kõikide liikmesriikide peale kokku 20 000 kohta Euroopas selgelt rahvusvahelist kaitset vajavatele põgenikele. Eestile pakutav kvoot on 1,63% ehk 326 põgenikku.  Sel eesmärgil nähakse 2015. ja 2016. aastaks ette 50 miljoni euro väärtuses täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid. Neljandaks plaanitakse alustada Vahemerel ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsiooni inimkaubitsejate võrgustike lõhkumiseks ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemiseks, toetudes sealjuures rahvusvahelisele õigusele. Edasiste meetmetena on kavas vähendada ajutise rände ajendeid, parandada piirihaldust, edendada süstemaatilist isikute tuvastamist ja sõrmejälgede võtmist ning kokkuvõttes tagada, et kahaneva rahvaarvuga Euroopa jääks rändajatele atraktiivseks sihtkohaks. Samas on hetkel tegu vaid Euroopa Komisjoni ettepanekutega, millele tuleb saada ka liikmesriikide valitsuste poolehoid enne, kui nendest seadused kujunevad. Pevkur: tegu on vaid ettepanekuga, tulekul on kõikvõimalikud läbirääkimised Siseminister Hanno Pevkur kinnitas ERR-i raadiouudistele, et vastab tõele väide, et Euroopa Komisjon tuli tund aega tagasi välja ettepanekutega, kuidas lahendada Vahemere kriisi põgenike osas. "Vahemere kriis on teatavasti väga tõsises seisus, kus põgenike arv ületab varasemaid aastaid tuntavalt ja sel aastal on surnud inimesi palju," nentis siseminister. "Nende ettepaneku kohaselt räägitakse kahest erinevast skeemist, mis inglise keeles kõlavad relocation ja resettlement. On ka komisjonipoolsete ettepanekutena teatud protsendid liikmesriikidele välja pakutud ja selle kohaselt, kui võtta komisjoni ettepanek 20 000 inimese ümberpaigutamiseks, siis jah, see number ületab Eesti puhul 300," rääkis Pevkur. Siseminister rõhutas, et tegu on komisjoni ettepanekuga, edasi tulevad aga kõikvõimalikud täpsustused, küsimused ja läbirääkimised sel teemal, mille käigus jõutakse mai lõpuks komisjoni ametliku ettepanekuni. Pevkur ütles riigikogu infotunnis Euroopa Komisjoni poolt riikidele pakutavaid immigratsioonikvoote kommenteerides, et valitsus toetab vabatahtlikku lähenemist, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ta lisas, et kvoot on vaid väike osa ja tegeleda tuleks hoopis lähteriigiga. Pevkuri hinnangul on inimeste riikide vahel ümberjagamisest tõhusam see, et liikmesriigid neid aitaks. "Ma ei ole kunagi pooldanud ühtegi sellist n-ö väga jõulist sunniviisilist jagamist Euroopa Liidu poolt. Meie enda ja Eesti mure on see, et kui me vaatame Eesti pagulasnumbreid või rahvusvahelise kaitse taotlemise numbreid, siis eelmiseks aastaks oli see tõusnud 147-ni ja eilse päeva seisuga on meile esitatud juba 81 taotlust. Nii et selles mõttes ka meie enda juba praegu siia saabunud põgenike numbrid on kasvanud 10 aastaga umbes kümnekordseks. Sellega tuleb samamoodi arvestada ja neid sõnumeid me Euroopa Komisjoniga suheldes edasi anname," kõneles Pevkur.
