Tralla: surve immigratsioonikoorma jagamisele ei kao
Jose Manuel Barroso juhitud Euroopa Komisjonile heideti ette vähest algatusvõimet ja allumist pealinnade diktaadile. Jean Claude Juncker pidi olema kindel, et pagulaste kohustuslik ümberjagamine põrkub pea poolte liikmesriikide põhimõttelise vastuseisuga, aga astus ometi sammu, mida mõned diplomaadid on nimetanud hulljulgeks. Kvoodisüsteemi häälekamad kriitikud on Ungari ja Suurbritannia. Tšehhi, Poola ja Balti riigid rõhutavad, et solidaarsus saab olla vaid vabatahtlik. Isegi kui teoreetiliselt oleks ajutised kvoodid võimalik paika panna liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega, näevad Brüsseli tavad ette, et kõik valitsusjuhid peavad siit koju naasma võitjatena. Kui 20 000 pagulase laiali jagamine toob kaasa paanika, mis juhtub siis, kui kvoodi järgi hakatakse ümberpaigutama möödunud aastal Itaaliasse saabunud 140 000 immigranti? On selge, et surve immigratsioonikoorma jagamisele ei kao ja suurem solidaarsus eesliiniriikidega on paratamatu ka Ida-Euroopas. Vastuoluline kvoodisüsteem võib liikmesriikide vaidluste käigus siiski areneda nn "Brüsseli kompromissiks", kus kvoodid asendatakse lubadusega koormat vastavalt võimekusele jagada. Junckeri teeneks võib sel juhul kujuneda see, et seekord täidavad lubadust ka need, kes varem pea liiva alla peitsid.
