Päästeameti demineerijad tegid Männiku liivakarjääris kahjutuks ligi 2000 lõhkekeha
Demineerimiskeskus koos kaitseväe, päästeteenistuse ning karjääri töötajatega tegid lõhkematerjali otsimiseks karjääris sõelumistööd nädal aega järjest, vahendas "Aktuaalne kaamera". Küllap on märksa põnevamaid töid, kui nädal aega järjest seista mulla ja liivaseguse hunniku kõrval ja vaadata kas nö. "sõelalt" kukub sinna juurde kivitükk või näiteks mõni lõhkekeha. Ometigi vajas see aega ja resurssi nõudev töö juba pikemat aega tegemist. Päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi juhi Raido Taalmanni sõnul on päästeamet saanud Männiku karjääri mitmed väljakutseid just lõhkemata lahingmoona pärast, mis on jäänud Nõukogude armee poolt hävitamata. "Vall, kus nad sõeluvad, lükati siit pinnase pealt kokku ja see sisaldab lõhkekehasid," selgitas Taalmann, kes märkis, et päästeamet viib sõelumist läbi, sest karjäärist transporditakse palju pinnast minema ning sellega koos võib jõuda lõhkeaine mõne inimese õuele. Nädala ajaga on karjääris läbi sõelutud 5000 tonni pinnast. Töö käigus tuvastas demineerimiskeskuse identifitseerimismeeskond lõhkekeha ning seejärel lasi hävitusmeeskond lõhkekeha vastu teavast. Pole saladus, et Männiku karjääri näol on muuhulgas tegemist endise Nõukogude armee lõhkekehade hävitusalaga. Samas lõhkamata materjali kogust vaadates on ka ilmselge, et tol ajal pole seda tööd siin tehtud just kõige suurema hoole ja armastusega. Taalmanni andmetel on karjäärist leitud palju erineva suuruse, mõõtude ja seisukorras olevaid lõhkekehasid. "Kolme päeva jooksul on leitud 1200 erinevat lõhkekeha, sütikut ja lasukomplekti. 1200 on see arv, kus on sees lõhkematerjali ehk me ei loe hülsse, metallikestasid ja muid asju, sest neid on siin ka väga palju," selgitas Taalmann. Kokku leiti operatsiooni käigus 1870 lõhkekeha. Tegemist oli nii vene kui ka saksa laskemoonaga, alates väikestest 20 millimeetristest, lõpetades 200 millimeetriste lõhkekehadega. Pommigrupi juht nentis, et isegi peale põhjaliku ala läbiuurimist ning leitud lõhkekehade kahjutuks tegemist ei saa päästeamet anda saja protsendilist garantiid, et Männiku karjääri pinnases ühetegi eluohtlikku objekti ei oleks. "Eks me oleme Männikul teinud selliseid prooviotsimisi varemgi. Ütleme nii, et see koht siin oli ja on eriti hull aga püüame seda paremaks teha," märkis Taalmann. Taalmann lisas, et Männiku karjääri ümbrus on sarnane üle jäänud Eestile. "Leidusid on aga ei midagi hullu," leidis pommigrupi juht.
