Uuring: enam kui pool Eesti elanikest pole rahul arstiabi kättesaadavusega
Eesti elanike hinnangul on kitsaskoht eeskätt eriarstiabi kättesaadavus, millega seoses on probleeme olnud umbes viiendikul inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud. Varem on rahulolu arstiabi kättesaadavusega jäänud vahemikku 47-55 protsenti, olles 2013. aastal 47 protsenti. Seega ei ole hinnang arstiabi kättesaadavusele Eestis oluliselt muutunud, kuid rahulolematus on viimasel kolmel aastal pigem kasvanud. Probleeme on uuringus osalenud inimesed kogenud eelkõige Põhja-Eesti haiglates, sealhulgas tõid antud probleemi esile just Tallinna elanikud. Kõige enam on eriarstiabi kättesaadavusega rahul maaelanikud. Raviteenuse kvaliteediga on rahul 70 protsenti vastanutest. 2013. aastal oli see näitaja 73 protsenti. Keskmisest enam annavad arstiabi kvaliteedile positiivse hinnangu 60-74-aastased inimesed, kes elavad üldiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis. Samuti kirjutatakse uuringu aruandes, et arstiabi kvaliteeti peavad paremaks need inimesed, kes hindavad oma tervist heaks või väga heaks. Neli viiendikku elanikest on viimase aasta jooksul pöördunud oma terviseprobleemiga mõne arsti poole. Kõige enam ehk 68 protsenti inimestest külastas perearsti. Eriarsti juures käisid viimase aasta jooksul pooled vastanutest. Kõige enam on elanikud rahul hambaarsti- ja pereõeteenusega. Eestlased soovivad saada tasuta arstiabi Üle poole vastanutest eelistavad, et ravikindlustus kataks kõiki tervishoiuteenuseid isegi juhul, kui ravijärjekorrad oleksid kohati väga pikad. Vaid kolmandik eelistaks lühikesi järjekordi ja piiratud hulgal ravikindlustuse kaudu rahastatud teenuseid. Valmisolek ise arstiabi eest maksta on viimase kuue aasta jooksul küll kasvanud, ent summad, mida ollakse valmis oma rahakotist välja käima, on küllaltki väikesed. Näiteks vaid kolmandik elanikest oleks nõus raviteenuse eest maksma kuni kakskümmend eurot. Üle 50 euro on nõus maksma 14% elanikest. Kõige sagedamini ollakse nõus maksma 6 kuni 10 või 11 kuni 20 eurot – mõlemal juhul 13 protsenti elanikest. Ross: eriarstiabi kättesaadavuse osas on veel arenguruumi Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast oluline kogu ravikindlustuspaketi terviklik arendamine. Rossi hinnangul on Eestis heal tasemel ja väga hea kättesaadavusega perearstiabi ning samuti on igaühele Eestis tagatud erakorralise arstiabi väga kiire kättesaadavus. "Eriarstiabi plaaniliste ooteaegade osas on veel arenguruumi. Haigekassa panustab ooteaegade lühendamisse toetades esmatasandi arengut, rakendades ambulatoorseid vastuvõtte motiveerivat rahastust eriarstiabis ning pöörates tähelepanu ka e-teenuste arendamisele," selgitas Ross. Tervise- ja tööminister Rannar Vassilijev (SDE) kinnitas, et uuringust selgunud arvamused ja hoiakud on oluline sisend nii sotsiaalministeeriumi kui ka poliitikute edasiste tööde ja tegevuste planeerimisele. "Meie ühine eesmärk on arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavuse säilimine ja paranemine,“ ütles Vassiljev uuringu esitlusel. TNS Emor küsitles 2015. aasta veebruaris ja märtsis 1645 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat eesmärgiga saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, arstiabile, tervishoiukorraldusele, tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedil
