Eesti on mereõnnetusele reageerimiseks PPA hinnangul varasemast paremini valmis
Merel juhtuva õnnetuse korral on lisaks politseile senisest rohkem valmis appi minema nii vabatahtlikud merepäästjad kui ka kutselised päästjad, vahendas "Aktuaalne kaamera". Täna Saaremaal Küdema lahel harjutas PPA kaheksa erinevas suuruses laevaga, kuidas toime tulla merereostusega, kui vette on sattunud umbes 50 kuupmeetrit laevakütust. Kui merel satuvad aga hätta inimesed, siis pole tähtis mitte laevade hulk, vaid kiirus ehk millal jõuab esimene alus abivajajateni. "Võin öelda, et see valmisolek on meil paranenud küll. Kogu riigis me oleme vaadanud, et kuigi merepäästeoperatsioon on PPA vastutusala, siis me ei pea ilmtingimata olema selles PPA ressursis kinni. Me peame vaatama, et milline on riigi logistiline paigutus, kas päästekomandod on mõnes kohas kiiremalt reageerimas. Riik on neile soetanud ka merepäästekaatreid. Sel aastal me koolitame ligi 80 päästetöötajat, kes nende merepäästekaatritega saavad appi tõtata," rääkis politsei- ja piirivalveameti valmisoleku- ja reageerimisbüroo juht Marti Magnus. Päästekomandodes on tänavu aastataguse ajaga võrreldes juures kaheksa merekindlat paati Sillamäest Häädemeesteni, millega saab abi anda rannikumerel. Samas on kasvanud ka randades vabatahtlike merepäästjate hulk. "Positiivsena saab kindlasti tuua Muhu saart, kus on väga hea vabatahtlike võrgustik üle Muhu rannajoone. Teist sellist piirkonda Eestis välja panna ei ole," märkis Magnus. Kui merel satutakse õnnetusse ja on abi vaja, siis esmane abivahend on laetud mobiiltelefon, millelt saaks helistada ühtsele hädaabinumbrile 112 või otse merevalvekeskusesse.
