Rahandusministeerium: riigieelarve struktuurse tasakaalu eesmärk on täidetud
Nii Euroopa Komisjoni nõue kui ka riigieelarve baasseadus ütleb, et valitsusektori struktuurne eelarvepositsioon peab olmea tasakaalus või ülejäägis. Rahandusministeriumi kevadise majandusprognoosi järgi on valitsusektor struktuurses puudujäägis veel ni järgmisel kui ka 2017. ja 18. aastal, vahendavad ERR-i raadiouudised. Erinevate institutsioonide hinnangud Eesti majandusele on erinevad. Ehkki Euroopa Komisjonil on eesmärkide täitmise suhtes teistsugune hinnang, ei tähenda see, et Eesti ei täidaks võetud eesmärke, kuna need on seadnud riik ise, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik pressikonverentsil. "Taktikas tähendab see seda, et kui me tahaks oma eelarve saada struktuursesse tasakaalu nii, et ka Euroopa Komisjon hindab oma arvamuse järgi, et me oleme struktuurse tasakaalu eesmärgi täitnud, siis me peaks meie numbrite järgi rakendama natuke karmimat eelarvepoliitikat. Komisjoni talvises prognoosis oli näha, et nende hinnangu järgi meil on 2015. aastal olnud märkimisväärse kõrvalekalde risk oma plaanitud eelarve eesmärkidest. Sama oleks tõenäoliselt kehtinud ka 2016. aasta kohta," ütles Säälik. Rahandusministeeriumi kevadine prognoos nägi, et 2017. ja 2018. aastal oleks eelarve defitsiidis, baasseadus sellist eelarvet ettevalmistada ei luba, sealt tekkis ülesanne leida täeidavaid meetmeid et eelarve nulli viia. Täiendavaid meetmied või sääste või täiendavaid tulusid tuleb leida 0,5 protsendi jagu. "Kokku nelja aasta järgi oli see suurusjärgus 500-600 miljonit eurot, millele tuli meetmed leida. Täiendavalt tuli leida ka kate sellistele asjadele, millised punktid hakkasid koalitsioonilepingus liikuma. Teatavasti olid koalitsioonilepingus mingid asjad kokku lepitud, millega me mitte veel rahandusministeeriumi prognoosis, aga peale prognoosi ka eelarve strateegia ettevalmistamise alguses arvestasime. Tuli välja, et need asjad ikkagi päris kokku lepitud ei olnud. Tuli välja, et mõned inimesed ei adunud või ei tahtnud aduda, millele nad on oma allkirja andnud ning hakkasid asju ümber tegema.," rääkis Säälik. Puudujääki saab lappida võttes riigiettevõtetest täiendavaid dividende, ette on nähtud trahvide ja lõivude tõusud, aktisiisistõusud, valitsussektori kulude kokkuhoid, eriti hõivetrendid kooskõlas tööelaise elanikkonnaga. Säälik lisas, et aprilli lõpus leppis valitsus kokku struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgid järgmisteks aastateks. Need on 2017. aastal 0,6,2018. aastal 0,2 ja 2019. aastal uuesti 0,6 protsenti struktuurset ülejääki SKP-st.
