Eesti plaanib Venemaa piiri tähistada 760 piiriposti ja 412 ujuva piirimärgiga
Piirimärkide ja nende liigituse täpsustuste kaudu soovib Eesti tagada avalikkuse parema teavitamise, et väheneks ekslike ebaseaduslike piirületuste arv Eestist Venemaale. Selleks otsustas valitsus eraldada Eesti maismaapiiri väljaehitamiseks 20 miljonit eurot. Maismaapiiri tähistamiseks on politsei- ja piirivalveameti tänavuses eelarves ette nähtud 500 000 eurot. Lisaks vajab politsei- ja piirivalveamet järgmise aasta eelarvesse 450 000 eurot idapiiri tähistamiseks piiripostide paigaldamisega Narva jõe äärde. Piiripostide edasise hooldamise peale kulub alates 2017. aastast püsivalt 372 000 eurot aastas. Ajutise kontrolljoone tähistamiseks piiriveekogudel on politsei- ja piirivalveametil vaja hankida 412 ujuvat piirimärki. 167 piirimärki hangitakse 2016. aastal ning ülejäänud 2017. aastal. Ujuvate piirimärkide hankimiseks ja paigaldamiseks vajab amet järgmiseks aastaks 270 000 eurot ning 2017. aastal 892 928 eurot. Edasine iga-aastane märkide hooldamise ja veeskamise püsikulu on 2016. aastal 60 000 eurot ning alates 2017. aastast 205 489 eurot aastas. Piirimärgiks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisel ajutisel kontrolljoonel võib olla piiripost, piiripost koos piiri pöördepunkti tähistava objektiga, ujuv piirimärk, ujuv piirimärk koos piiripostiga ning vahepiirimärk. Tulenevalt ajutise kontrolljoone jaotusest geomeetrilisteks, orograafilisteks ja kartograafilisteks piirilõikudeks tähistatakse kontrolljoone kulgemist erinevate piirimärkidega. Geomeetrilisel piirilõigul, milleks on mööda maismaad kulgev ajutine kontrolljoon, on piirimärgiks piiri pöördepunkti tähistav objekt koos piiripostiga. Piiri pöördepunkti tähistavaks objektiks on enamasti piirikivid, ristikivid, postid, metalltorud, betoonpostid jms. Orograafilistel piirilõikudel ehk looduslikul piiril on piirimärgiks ujuv piirimärk koos jõe kaldal asuva piiripostiga. Orograafilisel piirilõigul, kuhu ei ole looduslike tingimuste tõttu võimalik või otstarbekas ujuvat piirimärki paigaldada, on piirimärgiks loodusliku objekti Eesti-poolsesse serva paigaldatav piiripost. Kartograafilistel piirilõikudel on piirimärgiks ujuv piirimärk, näiteks poi või tooder, millega tähistatakse piiri pöördepunkte. Ajutise kontrolljoone selgemaks tähistamiseks piirilõikudel, millel piirimärkide vahekaugus ei võimalda piiri asukohta ühemõtteliselt tähistada, paigaldatakse piirimärkide vahele vahepiirimärgid, mis tagavad ajutise kontrolljoone kulgemise katkematu nähtavuse. Lisaks võidakse piiriveekogu jääle paigaldada ajutised piirimärgid. Piiripost on kindlate mõõtmetega musta-valgetriibuline post, mille ülemisele osale on paigutatud Eesti Vabariigi riigivapi suur kujutis. Piiripostide numeratsioon algab ajutise kontrolljoone alguspunktist – Eesti Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi riigipiiride lõikumispunktist Pedetsi jõe keskjoonel. Piirimärkide eelnõu on kooskõlastamiseks saadetud rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, justiitsministeeriumile, välisministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks politsei- ja piirivalveametile. Pärast kooskõlastuste saamist läheb eelnõu valitsusele kinnitamiseks.
