Häirekeskus sai võimekuse positsioneerida SIM-kaardita hädaabinumbril 112 helistajad
Alates mai lõpust saab häirekeskus positsioneerida ka nende 112-le helistajate asukoha, kelle telefonis puudub SIM-kaart, ütles häirekeskuse pressiesindaja Jaana Padrik ERR-i uudisteportaalile. Padriku sõnul saab häirekeskus uue võimalusena positsioneerida ka välismaa numbrilt helistajat, st välismaa telefonioperaatorite kõneteenuste kasutajaid Eestis. SIM-kaardita ja välismaa numbrilt helistajate positsioneerimine on võimalik EMT ja Tele2 klientide puhul, Elisaga on kokkulepe nende võimekuste tekkimiseks sügisel. Padrik lisas, et need olulised edasiarengud abivajaja asukoha tuvastamisel on häirekeskuse, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja sideoperaatorite koostöö tulemus. Hädaabikõnede vastuvõtmine numbril 112 on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust ning see on üks eeldustest, et abi jõuaks ka kiiremini kohale. Ainult ühelt numbrilt ehk numbrilt 112 kutsub politseid juba ligi 50 protsenti helistajatest. Häirekeskus läks ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril, Euroopa 112 päeval ning sellest alates saab numbrilt 112 lisaks kiirabile ja päästele kutsuda ka politseid. Häirekeskuse peadirektor Janek Laev märkis, et ühele hädaabinumbrile ülemineku üks põhieesmärke oli muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ja kiiremaks ehk kriitilises õnnetuse olukorras on vaja meeles pidada vaid üht numbrit, millelt saab ühe kõnega kutsuda kõiki abiosutajaid. "Inimesel on oluline teadvustada, et kui ta kutsub näiteks liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega, saab ka häirekeskus abivajaduse välja selgitada ja abi saata kiiremini kui kuluks mitme kõne põhjal õnnetuse asjaolude selgitamiseks ja abi saatmiseks. Hädasolija abivajaduse lahendamine ühel numbril ja ühe kõnega kiirendab kokkuvõttes ka abi saamist ning päästekorraldajad vabanevad kiiremini järgmisteks kõnedeks," selgitas Laev. Laeva kinnitusel vastatakse hädaabinumbril 112 helistaja kõnele 10 sekundiga ehk lühem kõnele vastamise aeg on üks eeldus ja komponent selleks, et saab kiiremini abi välja saata. Kui ühes piirkonnas on häirekeskuse päästekorraldajad kõnedega hõivatud, suundub 112-kõne esimesele vabale päästekorraldajale mõnes teises keskuses ehk nii on kõnele vastamise teenistuses kõik päästekorraldajad üle Eesti ning vastab esimene, kes vabaneb. Juhul kui suure kõnekoormuse ajal või paljude kannatanutega õnnetuse korral on palju helistajaid ja tekib ootamatu kõnede hulga kasv, võib üksikutel juhtudel ja lühiajaliselt kuluda kõnele vastamiseks ka kauem kui 10 sekundit, kuid häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte katkestada kõnet, vaid jääda liinile. Kui katkestada kõne ja valida uuesti, satub helistaja automaatselt ootejärjekorra lõppu. Kui on toimunud paljude kannatanutega õnnetus ja kui inimene, kes ei ole esimene pealtnägija, saab veenduda, et abi on juba kutsutud ja tal ei ole ka lisada uut infot, siis ei maksaks enam 112-le helistada, et liin vabaneks järgmistele abivajajatele. Laeva sõnul on häid ja loodetud tulemusi näidanud ka see, et päästekorraldajad ja politseiametnikud töötavad nüüd koos häirekeskuse töösaalides, mis oli ühele hädaabinumbrile ülemineku oluline eeltingimus. "Viimase aja sündmustest võib näiteks tuua kasvõi maikuu tulekahju Solarises. Kui 112-le helistati, et Solarise katuselt tuleb paksu suitsu, sisestas meie päästekorraldaja kiirelt tulekahjukutse, kuid oluline oli, et info liikus ühises töösaalis kohe kiiresti ka suuliselt," märkis Laev. Tema sõnul tõsteti töösaali suurele videoekraanile linna valvekaamera pilt, kust oli sündmuskoht ja suits Solarise katuselt hästi näha. „Kiirest info saamisest ja sündmuskoha reaalsest pildist videoseinal oli suur kasu häirekeskuse töötajatel päästjate ja kiirabi väljasaatmisel ning samas töösaalis töötavatel politseikorrapidajatel politsei väljasaatmisel. Väljasõitnud meeskondadele anti sündmuskoha olukorra muutustest kiiret ja vahetut infot,“ kirjeldas Laev. Seega on kiirema abi saamiseks igal abivajajal lihtsam ja targem kiirabi, päästjaid ja kindlasti ka politseid kutsuda hädaabinumbrilt 112. Kuigi täna veel suunatakse numbrile 110 helistajad automaatselt numbrile 112 ning keegi abita ei jää, kaob number 110 kasutusest, kui sellele helistamine on jõudnud miinimumini. Inimene, kes kutsub kiirabi, päästjad ja politsei ühelt numbrilt 112, on sellega juba loonud ühe eelduse, et talle saadetakse abi välja kiiremini ja abi jõuab ka rutem kohale.
