Aasia riikide osatähtsus Eesti kaubavahetuses pole kümnendiga oluliselt muutunud
Mullu eksporditi Eestist Aasia riikidesse kaupu 516 miljoni euro väärtuses ja imporditi 884 miljoni euro eest. Eestist eksporditi kaupu 42 Aasia riiki ja imporditi 38 riigist. Kaubavahetuse puudujääk oli 368 miljonit eurot, mida mõjutas enim negatiivne kaubavahetuse bilanss Hiinaga (-347 miljonit eurot) ja Hongkongiga (-109 miljonit eurot). Võrreldes ülemöödunud aastaga kahanes eksport protsendi võrra ehk 5 miljonit eurot ning import suurenes 65 miljonit eurot. Eesti ekspordi peamine sihtriik Aasia suunal oli Hiina, järgnesid Korea Vabariik, Jaapan, Saudi Araabia ja India. Eksport kahanes üle-eelmise aastaga võrreldes enim Iraaki (15 miljonit eurot) ja Kasahstani (13 miljonit eurot), samas suurenes eksport Hiinasse 40 miljoni euro võrra. Tänavu I kvartalis kasvas 2014. aasta I kvartaliga võrreldes Eesti eksport Aasia riikidesse 12%. Enim on eksport suurenenud Iraani, Hiinasse ja Taisse ning Indiasse. Samas on enim kahanenud eksport Korea vabariiki. Mida Eestist Aasiasse eksporditakse? Hiinasse eksporditi mullu enim elektriseadmeid – 21% koguekspordist (sh elektrimootorid, trafod, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks, lülitusseadmed, puldid), järgnesid puit ja puittooted – 17% (sh saepalgid, hööveldatud puitmaterjal, spoon vineerimiseks, pidevprofiiliga puitmaterjal), mõõte-, kontroll-, meditsiiniseadmed – 15% (sh elektrisideinstrumendid, meditsiiniinstrumendid ja -seadmed) ning mineraalsed tooted – 13% (sh raske kütteõli, toorõli, turvas). Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli möödunud aastal 7%. Olulisemad tooted, mida Eestist Hiinasse veeti, olid külmutatud mustikad, krevetid ja kala. Esimeses kvartalis kasvas Eesti kaupade eksport Hiinasse 5,3 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas kasvu metallkonstruktsioonide, mõõteinstrumentide ja pakkimisseadmete ning toidukaupadest krevettide ekspordi kasv. Korea vabariiki eksporditi mullu ühe miljoni võrra vähem kaupu kui aasta varem. Enim eksporditi Eestist Koreasse mehaanilisi seadmeid – 23% (sh puurimismasinate osad, katelde seadmed), mineraalseid tooteid – 21% (sh raske kütteõli, turvas), puitu ja puittooteid – 19% (sh hööveldatud puitmaterjal, profiiliga puitmaterjal, liimpuit) ning elektriseadmeid – 13% (sh vahelduvvoolugeneraatorid, staatilised muundurid). Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli üks protsent ning Koreasse eksporditi peamiselt vadakut ja pärmi. Esimeses kvartalis vähenes Eesti eksport Korea vabariiki 13,6 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas seda mineraalsete toodete (sh raske kütteõli) ja elektriseadmete (sh vahelduvvoolugeneraatorid) ekspordi vähenemine. Jaapanisse eksporditi mullu enim puitu ja puittooteid – 52% (sh liimpuit, hööveldatud puitmaterjal), elektriseadmeid – 16% (sh staatilised muundurid, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks ja edastamiseks) ning keemiatööstuse toorained ja tooteid – 9% (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped). Toidukaupade ekspordi osatähtsus oli alla ühe protsendi. I kvartalis kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Eesti eksport Jaapanisse miljoni euro võrra, mida mõjutas enim elektriseadmete väljaveo kasv. Toidukaupu eksporditi 0,2 miljoni euro eest rohkem, mida mõjutas kalakonservide ja pärmi ekspordi suurenemine. ASEAN-i riikide kiirelt arenev turg Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kuulus möödunud aastal kümme Aasia riiki (Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai, Brunei Darussalam, Vietnam, Laos, Birma, Kambodža) ning neid riike peetakse kiirelt arenevaks turuks. ASEAN-i riigid moodustasid mullu Eesti ekspordist Aasiasse 6%, mis võrreldes tunamulluga vähenes üks protsent. Kokku eksporditi Eestist ASEAN-i riikidesse 32 miljoni euro eest kaupu. Suurimad ekspordi sihtriigid olid Vietnam, Singapur ja Tai. Bruneisse ja Birmasse eksporti ei toimunud. Vietnami eksporditi Eestist möödunud aastal 10,7 miljoni euro eest. Peamiselt eksporditi Vietnami keemiatööstuse toorainet ja tooteid (sh muldmetallid), puitu ja puittooteid (sh kase saepalgid), mõõte- ja kontrollinstrumente ning mehaanilisi masinaid (sh puidutöötlemise pressid, seadmete osad). Toidukaupadest on Eestist alates 2014. aasta III kvartalist Vietnamisse eksporditud külmutatud lõhet ja toiduvalmistisi ning IV kvartalis lisandus eksporti ka vadak. Tänanu esimeses kvartalis on toidukaupadest Vietnami eksporditud vaid külmutatud lõhet. Esimeses kvartalis on Eesti eksport Vietnami vähenenud 4%. Taisse eksporditi eelmisel aastal 6,7 miljoni euro eest. Enim eksporditi Taisse keemiatööstuse toorained ja tooteid (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh vadak, linnuliha) ning transpordivahendeid (sh mootorsõidukite kereosad ja tarvikud). I kvartalis on Eesti eksport Taisse möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 5,3 korda, mõjutatuna enim eelnimetatud toodete suurenenud väljaveost. Singapuri eksporditi 6,8 miljoni euro eest. Enim viidi Eestist Singapuri metalli ja metalltooteid (sh plii, metallkonstruktsioonid), mehaaniliste masinate osi ning elektriseadmeid (sh signalisatsiooniseadmed, puldid). Toidukaupadest veeti Singapuri enim vadakut ja õlut. Esimeses kvartalis on eksport Singapuri kasvanud 1,8 korda. Kasvu on mõjutanud elektriseadmete ja mehaaniliste masinate ekspordi suurenemine. Mida Aasiast Eestisse sisse veetakse? Peamiselt imporditi eelmisel aastal Aasia riikidest Eestisse elektriseadmeid (45% kogu Aasia-poolsest impordist), mehaanilisi masinaid (11%) ning tekstiili ja tekstiiltooteid (11%). Eesti peamised impordi saatjariigid olid Hiina (55% kogu Aasia poolsest impordist), Hongkong (14%) ja Taiwan (7%). "Aasia turg on suur, kiirelt arenev ja paljude võimalustega, kuid nagu Eesti kaubavahetuse ülevaade näitab, ei ole sinna pääsemine ja ekspordi suurendamine kuigi lihtne," järeldas oma ülevaate lõpus statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Evelin Puura.
