Riigikontrolli ülevaade: Eesti rändepoliitika ei soosi uussisserändajate lõimumist ühiskonda
Riigikontrolli ülevaates riigi rändepoliitikate valikute kohta tõdetakse, et riigil on majandusarengu väljavaadete parandamise mõjuhoobadena võimalik targalt ja sobivas proportsioonis kasutada nii tööhõivereforme ja muid riigisiseseid reforme aga ka sisserännet. Ülevaate juhtlõigus kirjutatakse, et eduka rändepoliitika eemärgiks on, et meil oleks optimaalne hulk majanduse arenguks vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Prognooside järgi aga väheneb aastaks 2020 Eestis tööealiste ehk 20 kuni 64-aastaste inimeste arv ligikaudu 50 000 võrra ning aastaks 2040 juba 165 000 inimese võrra. Samal ajal suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste arv aastaks 2020 ligi 24 000 ja aastaks 2040 rohkem kui 88 000 inimese võrra. Nendest numbritest lähtuvalt on oluline, et me kõik otsiks aktiivselt lahendusi, kuidas tekiks tulu, mida ühiskonna vajadusteks kasutada, sest keegi peab ülal pidama meie pensioni-, ravikindlustussüsteemi, riiki ning ühiskonda tervikuna. "Reforme ellu viies on võimalik küll mitteaktiivset rahvastikku senisest enam tööturule tuua ja tootlikkust kasvatada, kuid reformide algatamine lähiajal annab tulemusi alles kaugemas tulevikus ning nende mõju ei pruugi olla piisav," tõdetakse riigikontrolli ülevaates. Seetõttu järeldatakse, et kuigi Eestis on võimalik riigisiseselt katta üsna arvestatav osa tööjõuvajadusest, pole tõenäoline, et siseallikatest võiks tulla Eesti majanduse arenguks kogu vajamineva võimekusega tööjõud. "Üks täiendav võimalus riigi ja ühiskonna tulu suurendada on riigisiseste reformide kõrval tululoomeks targalt kasutada teadmisi ja oskusi, mida saavad pakkuda inimesed, kes asuvad Eestisse tööle ja elama laiast maailmast," kirjutatakse ülevaates, kuid samas leitakse, et selles vallas vajab Eesti senisest aktiivsemat ja tulemuslikumat lähenemist. Eestis pole nn toetusturismi Riigikontrolli ülevaatest selgub, et seni Eestisse sisserännanud inimesed ei ole riigi sotsiaalsüsteemile koormaks ehk Eestisse ei toimu nn toetusturismi. "Sisserändajad saavad toetusi keskmiselt vähem kui kohalik elanikkond," selgub ülevaatest. Kui 2013. aastal sai toimetulekutoetust 2,7% Eesti elanikkonnast, siis sisserännanutest sai toetust 1,5%. Töötuna arvel olnud välismaalased said oluliselt vähemal määral töötushüvitist, kui eestlastest töötud. "Perioodil 2010 kuni 2013 sai töötuna arvel olnud välismaalastest töötushüvitist veidi enam kui kolmandik," öeldakse riigikontrolli rändepoliitika ülevaates. Riik on soovinud, et Eestisse tuleks ennekõike kõrgetasemeliste teadmiste ja oskustega töötajad, kuid praeguse sisserände korralduse juures on neid majandusse lisandunud vähe. Seda statistikat kinnitavad ka OECD näitajad. Nimelt on OECD leidnud, et välispäritolu isikud saavad Eestis pigem vähem sotsiaalabi võrreldes kohalikega. Kui suhtarvude võrdluses oli OECD keskmine 2,0, siis Eestis oli vastav näitaja 0,8 ehk üle 2 korra väiksem.  Eesti võimekus sisserändajate vastuvõtmiseks ja lõimimiseks jätab soovida Siia saabunud välismaalastele valmistab raskusi avaliku teabe ja teenuste vähene kättesaadavus võõrkeeltes. Samuti on probleemiks lasteaedade ja koolide ebapiisav valmisolek ning ühiskonna suhtumine välispäritolu inimestesse. Näiteks on välismaalastest lapsevanemad kogenud haridusasutuste poolt tõrjuvat hoiakut kooli astumisel. Erinevaid tugimeetmeid, mida vajavad õppetöös nii õpetajate kui ka õpilaste kinnitusel enamus uussisserännanutest, on saanud 10 kuni 15 protsenti õpilastest, kes on pärit väljas poolt Euroopa Liitu. Lisaks sellele on välja toodud kohalike omavalitsuse passiivset või pea olematut rolli välismaalastele teenuste pakkumisel. Omavalitsuste tööd iseloomustab ka vähene koostöö teiste asutustega nagu näiteks kõrgkoolide, riigiasutuste või erasektori ettevõtjatega. "Eesti kontekstis on asja- ja ajakohase ning objektiivse info ja kontaktide kättesaadavus seda olulisem, kuna ligikaudu pool Eesti venekeelsest elanikkonnast on täielikult sulgunud venekeelsesse infovälja. Samal ajal räägib arvestatav hulk uussisserändajatest vene keelt, mistõttu võib teabe halva kättesaadavuse korral suhtlus ja side riigiga jääda nõrgaks. See aga halvendab omakorda kohanemise ja hilisema lõimimise õnnestumise võimalusi," kirjutatakse riigikontrolli ülevaates. Valitsuse ja riigiasutuste plaanid ei ole veel idee tasandilt kaugemale jõudnud. Näiteks on riik küll loonud sisserändajatele infoportaali, kuid see on hetkel algstaadiumis ning 2015. aasta jooksul plaanitakse luua kohanemisprogramm, kuid veel pole teada, kuidas need meetmed tegelikult rakenduvad. Riigikontroll soovitab loodava kohanemisprogrammi puhul selgelt eristada eri rändeliikide raames saabunuid. Samuti soovitatakse kaaluda, kuidas tagada programmi kaudu võimalikult tõhus seotus ühiskonnaga, et lõimumine ei piirduks ainult teoreetilise käsitlusega, vaid hõlmaks ka praktilist poolt. Näiteks seda, kuidas luua kontakte kohalike võrgustikega, tööturuga. Tööandjate valmisolekut ja huvi palgata uussisserändajatest töötajaid mõjutab sageli üldine negatiivne ühiskondlik meelestatus siia saabunud inimeste suhtes. Seejuures on Eesti vähemuste sallivuse indeks OECD riikidest kõige madalam ehk kui OECD riikide keskmine näitaja on üle 60%, siis Eestis oli see 27%. "Ühiskonna suhtumine võib toetada või takistada sisserändajate kohanemist, mistõttu tuleb teha edasisi samme võrdse kohtlemise ja sallivuse edendamiseks. Kõige rohkem probleeme esineb töövaldkonnas, kuid samuti on palju arenguruumi näiteks meediakäsitluses ning ka ametnike ja haridus- või noorsootöötajate teadlikkuses ja oskuses teemat käsitleda," öeldakse ülevaates. Need tegurid vähendavad Eesti atraktiivust kvalifitseeritud töötajate jaoks ning seega pärsivad Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Aastatel 2005 kuni 2013 rändas Eestisse rahvastikuregistri ning politsei- ja piirivalveameti andmetel 39 000 inimest, kellest 14 000 olid valdavalt Eesti kodakondsusega tagasirändajad, umbes 25 000 aga välismaalased, neist omakorda umbes 18 000 väljastpoolt Euroopa Liitu. Samal perioodil lahkus Eestist umbes 9000 kolmandate riikide kodanikku. Peamiselt rändavad Eestisse nooremad inimesed. 2013. aastal olid ca 65% sisserändajatest nooremad kui 35 aastat ning ca 45% kõigist sisserändajatest kuulus vanuserühma 20–34 aastat. Keskmine sisserännanute vanus on aastatel 2005–2013 jäänud pidevalt 30–31 eluaasta juurde. Palju räägitud nn ajude äravoolu tegelikult ei toimu Eestist on rahvastikuregistri andmetel aastatel 2005–2013 välja rännanud umbes 60 000 inimest, mis on ligi 21 000 rohkem kui sisse rännanud. Väljarände andmete puhul tuleb arvestada andmete kehva kvaliteedi ja ka puudumisega paljude inimeste väljarände kohta. Riigikontrolli poolt tehtud andmete analüüs näitas, et kõige enam rändavad välja noored ja tööealised inimesed. Kui võrrelda väljarändajaid kogu rahvastiku vanuselise koosseisuga, siis eristuvad suure väljarände poolest selgelt 20–39aastased isikud. Eestlastest väljarännanute seas ei saanud kolmveerand aasta jooksul enne lahkumist regulaarset töötulu ning need, kes tööturul aktiivsed olid, said aga keskmiselt oluliselt vähem palgatulu kui Eestis keskmiselt. Näiteks oli 2013. aastal Eesti keskmine brutotulu Maksu- ja Tolliameti andmetel 730 eurot, kuid väljarändajatel 453 eurot. Siinkohal on oluline märkida, et kõrgharidus oli vaid 11% väljarännanutest ehk ajude äravoolu, kui sellist riigikontrolli poolt välja toodud numbrite põhjal ei toimu. Kui enamikes Euroopa Liidu riikides rändesaldo positiivne, siis Eesti on jäänud teistele riikide suhtes doonorriigiks. Samas näitavad statistikaameti andmed, et viimasel ajal on rändesaldo trend pööranud kasvuteele ehk kui 2012. aastal rändas Eestisse sisse 2639 ja välja 6321 inimest ehk rändesaldo oli –3682, siis 2014. aastal oli sisseränne 3904 ja väljaränne 4637 inimest ehk rändesaldo oli –733. Rändepoliitika ülevaates tõdetakse, et kuigi inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu sees on üks kodanike põhivabadustes, puudavad riigil siiski efektiivsed hoovad väljarände pidurdamiseks. Selle aeglustamiseks oleks vaja tegeleda lahkumise põhjustega ehk riigikontrolli soovitusel peaks ellu viima üldist elatustaset parandavaid siseriiklike reforme. Samuti tuleks otsustada, kuidas suurendada tagasirännet ning lihtsustada tagasirändajate kohanemist Eestis ning riigil on võimalik kujundada teadlikult diasporaapoliitikat, et hoida väljarändajatega sidet ning võimaluse korral edendada nende abil omakorda majandus- ja kaubandussidemeid. Riigikontroll koostas rändepoliitika ülevaate, mille eesmärk oli majanduse ja tööjõu seisukohalt anda ülevaade Eesti rändepoliitika senisest panusest vajalike töökäte leidmisel, rõhutada otsuste langetamise vajalikkust ning teha otsustajatele kokkuvõte valikuvõimalustest. Ülevaates ei ole käsitletud asüülipoliitikat ning ebaseadusliku immigratsiooni temaatikat.
