Firma saab sisse kirjutada ka võõra inimese koju
Eesti Päevaleht kirjutab, et Eestis on umbes 227 000 ettevõtet, kuid pole teada, kui paljud neist on tankistide käe all registreeritud valedele aadressidele. Justiitsministeeriumi registrite talituse nõuniku Berit Loogi sõnul on riigil andmed ainult selle kohta, kui palju on tehtud avaldusi valede aadresside kohta ning selleks, et teada saada, kas sinu korteris pesitseb mõni ettevõte, tuleb registrite ja infosüsteemide keskusele esitada digiallkirjastatud avaldus. Näiteks juuni alguses tõi leht päevavalgele, et muusikali „Billy Elliot” lavale toonud MTÜ Noorteater jäi töötajatele võlgu ja MTÜ anti üle tankistile, kes omakorda registreeris firma ühe tuttava korterisse. Korteri omanik kuulis aga võlgades teatri „sissekolimisest” esimest korda Eesti Päevalehest. Registripidaja kinnitusel on aadresside kuritarvitamise juhtumid pigem erandlikud Loog ütles ERR-i uudisteportaalile, et järelepärimisi vale aadressi osas tehti eelmisel aastal 583 ja sel aastal 207. "Trahvihoiatusmäärusi vale aadressi kohta on aastal 2014 tehtud 42 ja käesoleval aastal 17 korral. Siin tuleb silmas pidada seda, et kindlasti ei tähenda need numbrid ainuüksi aadresside kuritarvitamist – tegemist võib olla ka lihtsalt vigaste aadressidega või asub ettevõte uuel aadressil, kuid ei ole sellest registripidajat teavitanud," märkis Loog. Loogi sõnul nõudis aastaid tagasi äriregister justiitsministri määruse alusel ettevõtja poolt teatud kindlale aadressile viitamise õiguslikku alust, kuid see nõue kaotati, sest põhjustas ettevõtjatele, kes kasutasid aadresse õigustatult, tarbetut halduskoormust ning ei takistanud isikutel, kes kuritarvitasid teatud aadresse, produtseerida fiktiivseid dokumente, õigustamaks aadresside kasutamist. "Tihti ei kasuta ettevõtjad kindlaid aadresse üksnes omanikuga sõlmitud lepingute alusel. Sõlmitakse ka allüürilepinguid, mistõttu omaniku nõusoleku nõude kehtestamine ei täidaks alati oma eesmärki," kinnitas Loog. Vastavalt äriseadustikule võib seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.​ Vastavalt äriseadustikule võib registripidaja, kui tal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, teha vastavaid järelepärimisi ning kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise. Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.
