Margus Ameerikas: tänu vihmastele ilmadele võivad Eesti taimekasvatajad oodata rekordsaaki
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmed arutavad tänasel üldkoosolekul, millises seisus põllumajandus Eestis hetkel on. Ameerikase sõnul ei ole kindlasti kõik üldkoosolekule tulijad nii rõõmsad kui taimekasvatajad, kuid lisab, et põllumajanduses on oluline riske hajutada. "See kellel on segatootmine ehk lisaks sealiha- ja piimatootmisele on ka taimekasvatus, siis seekord kipub nii olema, et taimekasvatus peab jännist välja aitama," arvas Ameerikas. Ta meenutas eelmise suve väga jahedat ja niisket juunikuud, mille tulemusena saavutati taimekasvatuses rekord saagid. "Taimede kasvuks on see hea, sest taimel on aega juurestikku kasvatada, otsida toitained mullast, kasvatada tugeva kõrre ning taim ei lamandu" selgitas Ameerikas, kes märkis, et jahedates tingimustes aeglane kasv on taimekultuuride jaoks väga hea. "Tõesti 1,2 miljonit tuli ju teravilja saagiks eelmine aasta," meenutas Ameerikas. Ameerikase sõnul ei saa taimekasvatajad nuriseda ka tänavuste müügihindade üle, kuigi eelmisel aastal olid hinnad erinevate loodusõnnetuste tõttu maailmas kõrgemad. "Kellegi õnnetus on teiste õnn - kui kuskil läheb väga halvasti, siis muidugi hinnad tõusevad," tõdes Ameerikas, kes aga lisas, et sellele aastal hinnatõusudest väga kuulda pole. "Tänavu tuleb lihtsalt väga efektiivselt toota," lausus Baltic Agro arendusdirektor, kes märkis, et tänaste turuhindade üle ei saa ka väga nuriseda. "Võib täiesti kasumlikult toota aga just see efektiivsus peab olema hea," rõhutas Ameerikas. Samuti leidis ta, et Eesti teravilja ekspordi kogused on läinud nii suureks, et täpselt samapalju, kui Eestis tarbitakse suudetakse ka juba eksportida ehk välisriikidesse läheb umbes 600 000 tonni vilja aastas.
