Loodusemees kutsub inimesi üles mitte jätma võimalikke loomalõkse metsa
Rajasaar teatas oma Facebooki lehel, et euroaluse tõttu hukkus Murastes põdramullikas. "Keegi oli pannud sillaks üle kraavi euroaluse fragmendi. Põdramullikas astus sealt jalgadega läbi, alus jäi jalgu kinni, loom roomas mingi maa veel edasi ja suri lähikonnas," rääkis Rajasaar. Ta lisas, et korjuse viisid ära kohaliku jahiseltsi mehed. Loom võis ohtlikule alusele astuda ka mööduvast autost heidutatuna, sest sõralised üritavad vältida selliseid ohtlikke esemeid ja see õnnestub seni, kuni neid jooksu ei ehmatata. Rajasaar palub inimestel mitte panna loodusesse konstruktsioone, millest looma jalg läbi mahub. Tema sõnul on sellised asjad ohtlikud ka koertele, isegi juhul kui nad vastavalt kehtivale korrale ja heale tavale on jalutusrihma otsas nii nagu peab. Lahtiselt jooksvad lemmikud võivad metsloomi kogemata jooksu peletada ja maanteede läheduses on see eriti ohtlik. Loodusemees teab ka, et praegu on metsas väga õrn aastaaeg: metskitsed ja põdrad poegivad ning on paiksed. Seetõttu tuleks inimestel püsida väljakujunenud inimradadel ning vaiksetesse väikese väljakujunenud inimkoormusega paikadesse mitte minna. "Metsas märgatavaid võimalikke loomalõkse võiks vastavalt võimalusele ohutuks teha - näiteks euroaluseid serviti puu najale tõsta, kui ära vedada ei jaksa," sõnas Rajasaar. Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsioonijuht Liisi Moosaar ütles ERR-i uudisteportaalile, et selliste loomalõksude kohta tuleb neile teateid väga harva. Tihemini tuleb seltsile aga teateid päris loomapüügilõksude kohta. "Sellisel juhul palume inimestel alati teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313, mille kaudu saadetakse välja spetsialistid lõksude seaduslikkust hindama," rääkis Moosaar. Moosaar rääkis, et inimene saab ebaseaduslikud lõksud ettevaatlikult ka ise eemaldada, samuti saab inimene jälgida, et tema enda lemmikloom neisse avastamise või eemaldamise käigus kinni ei jääks. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul märkis, et mõnel juhul võivad osutuda loomadele ohuks erinevad jäätmed. "Visatakse loodusesse jäätmeid, mida metsloomad lähevad uudistama. Eriti kui on tegemist anumatega, kus on toiduained sees olnud. Teinekord jääb siis mõni kährik peadpidi pudelisse või purki," lausus ta. Tuul lisas, et loom võib kinni jääda ka kilekotti.
