Personaalmeditsiin muutub peagi kättesaadavamaks
Haiguste ennetamisel ja ravimisel muutub individuaalne lähenemine järjest olulisemaks. Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogi Peeter Padrik rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et personaalne lähenemine rinna-, kopsu-, jämesoolevähi, melanoomi ja mõnede haruldaste kasvajate puhul on suisa igapäevane. "Suurem suund on see, et tulevikus uuritakse kõikide kasvajate konkreetsed geenid, mis üht või teist kasvajat põhjustavad, ära ja rakendatakse selle järgi võimalusel sobivad ravid," selgitas ta. Lisaks onkoloogiale tahab Eesti juurutada personaalmeditsiiini ka südame- versoonkonnahaiguste ennetamisel ja ravimisel. Eestil on olemas esinduslik geenivaramu ja kui välja töötada lihtsalt kasutatav it-platvorm ja õpetada arste seda kasutama, võiks hakata teatud inimestele individuaalselt lähenema. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo märkis, et esmalt antakse inimeste ja arstide käsutusse võimalus tavalisele terviseinfole lisada molekulaarset ja geeniinfot. "Ja siis me anname tehnilise tööriista, mis seda võimaldab arvutada, sest inimesel endla sellest numbriterägastikust üle käia on keeruline. Seejärel me jõuame tõesti juba prognoosideni," selgitas Aaviskoo. Personaalmeditsiini teenuse saajaid nõustatakse ja jälgitakse, kas ja kuidas ravimid või näiteks ravimid koos elustiilimuutusega mõjuvad. Kolm aastat kestva pilootprojekti eesmärgiks on hinnata personaalmeditsiini kasutatavust ja erinevate eluvaldkondade koostööd. Lisaks arsidele on projekti haaratud Tartu jaTallinna Tehnikaülikool, geenivaramu, e-tervise labor, Praxis ja veel mitmed teadusasutused. Onkoloog Peeter Padriku ootus on see, et oleks võimalik rakendada innovatiivseid lahendusi haiguste, sealhulgas kasvajaliste haiguste ennetamiseks, varajaseks avastamiseks ja ka raviks. "Et nendest rakendustest tekiks ka uued teadmised, mis aitaks Eesti tervishoidu edasi ka rahvusvahelises konkurentsis." Näiteks Soome on deklareerinud, et personaalmeditsiin on neil aastaks 2024 igapäevases kasutuses.
