Valitsus jättis õppelaenu maksimaalmäära 1920 euro tasemele
Kuigi rahandusministeerium tegi ettepaneku tõsta määr 2000 euroni ja üliõpilaskondade liit soovis 2050 euro suurust ülempiiri, otsustas eelnõu ette valmistanud haridusministeerium senise määra kasuks. Õppelaenu maksimaalmäär on püsinud muutumatuna alates 2012. aastast, samas kui hinnatase on järk-järgult tõusnud. Lähiaastateks prognoosib rahandusministeerium mõõdukat tarbijahindade tõusu: 2015. aastal 0,2% ja 2016. aastal 2,2%. Eelnõu koostanud haridusministeerium leidis siiski, et käesoleval aastal on hinnatõus tagasihoidlik, mistõttu jääb õppelaenu maksimaalmäära tõstmise vajadus varasematest aastatest väiksemaks. Riik on ka seetõttu ettevaatlik, et laenu ülemmäära tõstmine suurendab riigi potentsiaalseid kohustusi, kuivõrd hiljem võivad õppelaenuvõtjatel tekkida probleemid laenu tagasimaksmisel. Mai alguse seisuga oli 2 094 õppelaenuvõlglast, kelle puhul on käiku läinud riigitagatis. Nende võlgnevus riigi ees on kokku 3,8 miljonit eurot. Õppelaenu on õigus taotleda ka isikul, kes omandab osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigirakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis ja töötab vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetaja, kasvataja või muu õppe- ja kasvatustööl töötava isikuna. Kui õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui 9 kuud, saab õppelaenu taotleda poole maksimaalmäära ulatuses (960 eurot).
