Riigikontroll: Leader-programmi puhul on vajaka projektide rahastamise läbipaistvusest
Riigikontroll märkis, et vaja on parandada toetatavate projektide valiku läbipaistvust ja selgelt põhjendada, miks üks projekt saab raha ja teine jääb ilma. Samuti on probleem loodud töökohtadega, mis on programmi edukuse mõõtmisel oluline näitaja. Seirenäitajate järgi on loodud hulga töökohti, kuid analüüsitud ühingute majandusaasta aruanded näitavad, et programmi elluviimise käigus loodud töökohad on pigem ajutise iseloomuga. Kokkuvõtlikult järeldas Riigikontroll, et Leader-programm on Eestis hästi käima läinud. Kohalikud tegevusgrupid on olnud aktiivsed ja maapiirkondades ei leia praktiliselt kohta, mis ei ole programmist osa saanud. Eelmisel toetusperioodil 2007–2013 viidi Leader-programmi rahaga ellu üle 7400 projekti. Toetust sai üle 3200 isiku. Riigi seatud eesmärkide väljund- ja tulemusnäitajad on põllumajandusministeeriumi kogutud andmete järgi ületatud, mõnel juhul koguni mitmekordselt. Arvud, mida Euroopa Komisjonile raporteerida, on head ja programmi võib nende põhjal lugeda kordaläinuks. Praegusel uuel eelarveperioodil on oluline eelmise toetusperioodil probleemidest õppida, sest Eesti maapiirkondadel on kuni aastani 2020 programmi abil kasutada isegi rohkem raha, kui varem – 86 miljoni asemel ca 90 miljonit eurot. Leader-programm on suunatud maapiirkondade arendamisele ning sellest toetatakse laias valikus tegevusi alates ettevõtlusest kuni külaelu edendamiseni. Toetuse saajateks on ettevõtjad, omavalitsused, mittetulundusühingud jt.
