Rõivas: Kreeka maksejõuetus Eesti rahakotti kohe ei mõjutaks
Rõivas kinnitas, et institutsioonid – Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) – pakkusid möödunud nädalal peetud läbirääkimistel Kreekale välja rea reforme, mida riik peaks tegema, et tekkinud majandusolukorrast välja tulla, kuid Kreeka valitsus lükkas need tagasi, tehes vastuettepanekuid, mis polnud olukorra lahendamiseks piisavad. „Kreekalt ei nõutud midagi ebamõistlikku – näiteks sooviti käibemaksuerisuste vähendamist, muuhulgas oleks see puudutanud turismi käibemaksu, et see oleks 23% nagu nende üldine käibemaksumäär, kuid kreeklased tahtsid 13%,“ tõi peaminister Taavi Rõivas näiteks. „Samuti kehtib neil saartel 30% soodsam maksurežiim, mis meile tundub uskumatu, aga jällegi polnud kreeklased nõus seda muutma,“ lisas Rõivas. Palju oli juttu olnud ka pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks muutmisest, kuna riigi kulutused pensionidele on väga suured. „Iga mõistlik valitsus kaaluks neid samme ka ilma välise surveta, kui on teada, et laenumakse tähtajani on jäänud loetud päevad ja ei tea veel, kas selle raha saab kokku või ei, nii et Kreeka valitsus on sellega käitunud täiesti vastutustundetult nii oma riigi ja rahva kui ka võlausaldajate suhtes,“ leidis Rõivas. Samas ütles peaminister, et juhul, kui Kreekal tekib tänavu raskusi oma võlakohustuste täitmisega Euroopa ees, ei pruugi see Eestit veel mõjutada, kuna muuhulgas Eesti garanteeritud EFSF-i laenu tagastamise tähtajani aastal 2022 on veel aega ning selle ajaga võib palju muutuda. „Seitse-kaheksa aastat on maksetähtajani aega, selle aja jooksul võib seal valitsus vahetuda ja olukord paraneda. Seega kohest riigieelarve koormust Eesti kartma ei pea, kuigi see pole ka päris välistatud,“ ütles Rõivas. „Veel pool aastat tagasi, kui võimul oli eelmine valitsus, oli Kreekas täiesti lootusrikas olukord, kuid kui Syriza partei võimule tuli, lubadusega loobuda kokkuhoiust ja reformidest, kuna see käib Kreeka rahvusliku uhkuse pihta, oli see väga populaarne lubadus ning see mõjutab kahjuks iga kreeklase rahakotti ja päris kindlasti ei jää see ilma valusate tagajärgedeta,“ hindas Rõivas. Peaminister rääkis, et inimestele on vaja selgitada, miks reformid vajalikud on ning leidis, et Eesti majanduskriis on selle parimaks näiteks, kuidas valitsus inimestele reformide vajalikkuse ära seletas. Võimalust, et Kreeka eurotsoonist lahkub, ei pidanud Rõivas eriti realistlikuks, kuna see pole ka võlausaldajate huvides. „Kui peaks tulema selline otsus, et Kreeka lahkub eurotsoonist, siis jääb võlakoormus ikka üles ja kreeditorid ootavad ikka seda raha tagasi. Kreeka lahkudes nende uue rahvusliku valuuta väärtus devalveerub väga kiiresti, nii et nende maksejõud kahaneb sellega veelgi,“ põhjendas Rõivas. „Nad peavad kas raha kokku hoidma või oma maksulaekumisi parandama, ega seal rohkem variante ei ole,“ pakkus Rõivas lahendusena. Rõivas kinnitas, et kui kreeklased vastavad referendumil Euroopa reformiettepanekutele „ei“, ei muuda see otsus ülejäänud Euroopa riike läbirääkimiste laua taga Kreeka suhtes sugugi järeleandlikumaks. Homme tuleb Kreekal tasuda IMF-ile 1,5 miljardit eurot, kuna lõppeb käesolev abipakett. Kreeka referendum peetakse 5. juulil.
