Mais elektritarbimine kasvas 4%, kuid toodang kukkus 13%
Hoolimata tarbimise kasvust ning toodangu vähenemisest, oli Eesti elektrisüsteem 130 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis. Peamiselt Põhjamaadest pärit transiidina liikus eelmisel kuul läbi Eesti elektrit 379 gigavatt-tundi, mis on 23 protsenti enam võrreldes aastataguse ajaga, teatas Elering. Tootmine taastuvenergiast kasvas mais aastases arvestuses 21% 106 gigavatt-tunnini. Tootmine tuuleenergiast suurenes seejuures 30% ning bio- ja hüdroenergia tootmismahud kasvasid vastavalt 15 ja 8%. Tuuleelektrijaamade tootmismahtude kasvus mängis põhilist rolli tänavu maikuus valitsenud paremad tuuleolud – Riigi Ilmateenistuse andmetel oli Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus 18% kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustas sisemaisest tarbimisest 14,9%. Lätis langes elektritoodang maikuus aastatagusega võrreldes 4% 387 gigavatt-tunnini. Toodang koostootmisjaamades vähenes veidi enam kui poole võrra, samas kui ülejäänud elektrijaamades tootmismahud kasvasid. Sisemaine tarbimine kasvas Lätis ühe protsendi 554 gigavatt-tunnini ning elektribilansi defitsiidiks kujunes 168 gigavatt-tundi. Leedu maikuu elektritoodang kasvas 2014. aasta maikuuga võrreldes enam kui kaks korda 297 gigavatt-tunnini ning tarbimismaht langes ühe protsendi. Kuu kokkuvõttes moodustas kodumaine toodang tarbimisest 36% ning elektribilansi puudujäägiks kujunes 526 gigavatt-tundi. Leedu imporditud elektrist tuli hinnanguliselt 61% Läti kaudu ning ülejäänud 39% imporditi kolmandatest riikidest. Balti riikide summaarne elektritoodang kasvas eelmise aasta maikuuga võrreldes 2% 1457 gigavatt-tunnini. Baltikumi tarbimismahud suurenesid ühe protsendi, moodustades kokku 2021 gigavatt-tundi. Baltikumi summaarne elektrienergia puudujääk oli seega 564 gigavatt-tundi, jäädes aastatagusega samale tasemele. Elektrienergia puudujääk moodustas kolme riigi elektritarbimisest 28 protsenti. Põhjamaade summaarne elektritoodang kasvas tänavu maikuus eelmise aastaga võrreldes 4% ja tarbimine 2%. Toodangu kasvu vedas Rootsi – sealsed jaamad andsid 14% rohkem elektrienergiat kui mullu samal ajal. Põhjamaade tootmise ja tarbimise bilanss oli maikuus 1,27 teravatt-tunniga ülejäägis. Rootsi ja Norra olid tavapäraselt netoeksportivad ning Soome ja Taani netoimportivad süsteemid.
