Addis Abebas saavutati ülemaailmne kokkulepe arengu rahastamises
Konverentsil arutati kestlikku arengut ning saavutati uus kokkulepe arengu rahastamise põhimõtetes. 2016. aastal kehtima hakkavas kokkuleppes seisvate eesmärkide saavutamine nõuab riikide, eraettevõtete ning vabakondade koostööd. Konverentsil peetud sõnavõtus rõhutas asekantsler Väino Reinart üleilmse koostöö vajalikkust universaalsete eesmärkide saavutamisel. "Uus globaalne partnerlus peab seisma inimõiguste, võrdõiguslikkuse, keskkonnahoiu ja hea valitsemistava eest," sõnas Reinart. "Valitsustel on võtmeroll koostööd soosiva keskkonna loomisel ning partnerite kaasamisel,” rõhutas ta. Seire ja aruandlus on eesmärkide saavutamise lahutamatu osa, kuna edu sõltub võetud kohustuste täitmisest. Konverentsi lõppdokumendi peaeesmärgid on äärmise vaesuse kaotamine, kliimamuutustega kohanemine ja kestlik areng. Uudse põhimõttena on kokkuleppes kirjeldatud rahastamisallikate kombineerimist. Ametliku arenguabi ressurssidele lisanduvad nüüd riigisisesed vahendid, erasektori investeeringud ning era- ja avaliku sektori koostööd. Samuti on sätestatud, et iga riik vastutab sobiva institutsioonilise, õigusliku ja poliitilise raamistiku loomise eest, millega panustada ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmisesse nii sotsiaal-, majandus- kui ka keskkonna valdkonnas. Addis Abeba konverents oli jätkuks 2002. aasta Monterrey konverentsile, kus otsustati, kuidas üleilmselt arengut rahastada ja kust pärinevad paljud tänaseni kehtivad arengukoostöö arusaamad. Monterrey konverentsi otsuste täitmist hinnati ja täpsustati 2008. aastal Doha deklaratsiooniga. Kestliku arengu eesmärkide kokkuleppimine on sügisel toimuva ÜRO tippkohtumise peateemaks.
