VTA: ulatuslikku kodusigade seakatku haigestumist me ei prognoosi
Pressikonverentsil selgitas VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian, et kuigi farmides kehtivad juba praegu kitsendused, täiendatakse neid täna kinnituse saanud sigade Aafrika katku diagnoosi valguses veelgi. "Kõigist ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvatest seakasvatustest tuleb võtta täiendavad proovid, et selgitada, kas sealsed sead on haigestunud või mitte," selgitas Kristian. Tema sõnul jätkub ka epidemioloogiline uuring ja olukorra täpsustamine, et selgitada välja, kuhu on jõudnud farmidest seni välja läinud sealiha. Praegu on kehtestatud farmide ümber kolme kilomeetri suurune ohutsoon ning kümne kilomeetri suurune järelevalvetsoon. Valga taudipunkti surnud siga on praeguseks viidud hävitamisele ning alustatakse ruumide puhastamisega. Viljandimaa taudipunktides käib hukkamise ja hävitamise ettevalmistus. Praeguseks ei ole selge surnud sigade hävitamise viis. "Loomsete jäätmete hulk on väga suur ja nende nõuetekohane äravedu AS Vireeni tundub esialgu otstarbekam kui masina kohaletoomine. Lõplik otsus pole selles osas veel vastu võetud,“ ütles pressikonverentsil VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus neljapäevaks kokku seakasvatajate erakorralise nõupidamise, kus tehakse olukorrast ülevaade ja arutatakse edasist tegevuskava. Samuti on seakatku puhangust teavitatud nii Euroopa Komisjoni ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone, mis omakorda on õnnetusjuhtumist teavitanud ka teisi EL-i liikmesriike kui ka riike ülemaailma. VTA Loomatervishoiubüroo juhataja Ainike Nõmmisto sõnul on sealiha ekspordi tuleviku välja selgitamiseks aru saada, mis on tänase päeva olukord. "Peame teada saama, kas haigus on levinud teistesse farmidesse või mitte. Vastavalt sellele tulevad piirangud sealiha liikumisele," selgitas Nõmmisto, kes lisas, et otsus eksporditsoonide kohta tuleb koos Euroopa Komisjoni otsusega, mis tehakse käesoleva nädala jooksul. Eksporditsoonid pannakse paika haigestunud loomade arvu järgi ning erinevates tsoonides on paika pandud ekspordivõimalused. Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi aga kinnitas, et antud juhtum ei puuduta Eesti sealiha ekspordivõimalusi. "Meie olulisemate kaubanduspartnerite osas antud juhtum mingit mõju ei oma, sest Venemaa on oma piirid juba kinni pannud ja olulist väljapoole eksporti see ei mõjuta," selgitas Tammemägi. EL-i sisene kaubandus näiteks Läti ja Leeduga sõltub aga Brüsselist tulevast otsusest, millega pannakse paika tsoonid. "Kui tsoon pannakse paika, siis tuleb vaadata, kui palju ettevõtteid sinna sisse jääb, sest see käib ettevõtete, mitte riigipõhiselt," rääkis Tammemägi. Tema arvates levib taud metssigade osas edasi ja sellele on väga raske kätt ette panna, kuid laiaulatuslikku kodufarmides olevate kodusigade haigestumist põllumajandusministeerium ei prognoosi. Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Leie külas ja Viljandi vallas Ridakülas asuvates ning samale omanikule kuuluvates kahes seafarmis avastati sigade haigestumine 18. juulil ja päev hiljem surid esimesed loomad. Kolga-Jaani vallas asuvas farmis on kokku 191 ja Viljandi vallas asuvas farmis 355 siga. Valgamaal Taheva vallas Koikkülas asuvas ühe koduseaga majapidamise avastati looma haigestumine 16. juulil ja kaks päeva hiljem loom suri. 21. juuli hommikul kinnitas Veterinaar- ja Toiduamet sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi kolmes seafarmis Viljandi- ja Valgamaal.
