Alo Lõhmus: rong pole bussi vaenlane
Eesti bussijuhid saatsid majandusminister Kristen Michalile ja ettevõtlusminister Urve Palole mureliku kirja, milles nad protesteerisid riigi plaani vastu osta juurde uusi reisironge. „Te teate, et riigi dotatsioonide abil soetas Elron uusi ronge ja hoiab piletihinda väga madalal. Bussiliiklusel käib üle jõu riigi rahaga konkureerimine ning sügisest suletakse 25 bussiliini. Enamus neist üle-eestilistest liinidest suletakse, sest reisijad on ära võetud rongi poolt, nõrgad liinid aga pannakse kinni. Ja see on alles algus! Meie mure on tõsine!“ kirjutasid bussijuhid. Ja lisasid: „Meie muret suurendab riigifirma plaan osta ronge veel juurde! Asjade selline käik võtaks bussiliikluselt viimase võimaluse ellu jääda. Uute rongide soetamisega suretaks riik bussiliikluse päris välja ning võtaks ära meie töökohad.“ Ma saan loomulikult hästi aru bussijuhtide murest oma töökohtade pärast, kuid sellest hoolimata mõjub avaldus pisut pentsikuna. Pärast uute reisirongide liinile tulekut olen minagi praktiliselt loobunud bussi- ja ka autosõitudest liinidel, mida on võimalik läbida rongiga. Ning ehkki Elroni teenusekorralduses leiab otsiv vaim aeg-ajalt ikka midagi kritiseerimisväärset, on uute rongide soetamine olnud Eesti riigi viimaste aastate üks väheseid edulugusid. Mugavate ja kiirete „porgandite“ aknast haruteel seisvaid Edelaraudtee vanu rongilogusid vaadates peaks igaüks aru saama, mida ma mõtlen. Reisijana toetan kindlasti riigi plaani uusi ronge juurde soetada, et rongiühendust meie linnade vahel veelgi paremaks ja tihedamaks muuta. Bussifirmad võiksid end lohutada mõttega, et Eesti praegune raudteevõrk on niigi väga hõre. See on vaid jäänuk kunagisest raudteest, millega sai sõita ka Tallinnast Haapsallu ja sealt edasi Rohukülla, Valgast Võrru, Viljandist ja Pärnust Mõisakülla, Raplast Virtsu, Türilt Paidesse ja sealt edasi Tamsallu. Mida ütleksid bussijuhid siis, kui omal ajal oleks valmis saadud ka Tartu ja Pärnu vahele planeeritud laiarööpmeline raudteeliin ning kitsarööpmelise raudteega oleks ühendatud suurem osa niinimetatud tõmbekeskustest? Kitsarööpmelise raudtee peamine ülesanne oli reisijate ettevedu laiarööpmelisele raudteele. Just seda funktsiooni peaksid püüdma tänapäeval täita bussiliinid. Pole mõtet võidelda näiteks Valga-Tartu-Tallinna reisirongide vastu, selle asemel kohendage oma liinide sõidugraafikud kokku sobivaiks raudteel liikuvate reisirongide sõiduplaanidega. Toon konkreetse näite. Aktsiaseltsi GoBus hommikune buss Tartumaa liinil Kureküla – Rannu – Annikoru – Elva jõuab Elva jaama kell 7.05. Sama jaamahoone juurest väljub rong Tartuse ja Tallinnassse aga kell 6.59. Kui buss jõuaks kohale kuus minutit varem, oleks maainimestel võimalik bussilt rongile ümber istuda ja kella poole kümneks pealinna saabuda. Kas selline graafikukohendamine käib bussiettevõttele tõesti üle jõu? Praegu ei jää hommikusel rongilekiirustajal aga üle muud, kui sõita Elva jaama autoga. Piletitulust jääb ilma bussifirma, mitte rongifirma. Reisirongiliiklus on õnnelik kombinatsioon mugavusest ja ökoloogiliselt suhteliselt puhtast liikumisviisist ning sellisena on ta reaalne alternatiiv autosõidule. Busside kohta seda öelda ei saa. Samal ajal jäävad bussid paratamatult ainsaks ühistranspordiliigiks neisse paikadesse, kuhu raudtee ei ulatu. Bussijuhid ja nende tööandjad võiksidki loobuda masinapurustajalikest meeleoludest. Selle asemel tuleks püüda kohendada oma teenust reisijate huvidele paremini vastavamaks – ning nende huvide hulka kuulub kindlasti ka õigeaegne rongile jõudmine. ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
