Võrdõigusvolinik võib võimu juurde saada
Kui seaduses pole diskrimineerimise liiki või eluvaldkonda nimetatud, ei saa volinik juhtumit menetleda ega diskrimineeritut abistada, põhjendab sotsiaalministeerium, miks on vaja seadust muuta, kirjutab Postimees. Edaspidi tohiks volinik kohtusse pöörduda kannatanu asemel ning nõuda soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse täitmist ning lisaks leiab ministeerium, et volinik peaks valvama ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise üle. Volinikule kohustusi juurde pannes peab suurenema tema büroo rahastamine, leiab ministeerium, kuid juba praegu ei jätku voliniku kantseleil raha, kuigi pöördumiste arv suureneb pidevalt. Voliniku hinnangul on juurde vaja 120 000 eurot aastas, millest 60 000 eurot kuluks töötasuks ja 60 000 majanduskuludeks, mullu sai voliniku büroo riigieelarvest üle 160 000 euro, sealhulgas 81 955 tegevuskuluks ja 74 311 töötasuks. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna nimetas 3. juulil uueks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks Liisa Pakosta, kes alustab tööd 3. oktoobrist.
