Kümne aastaga on kaardimaksete arv enam kui kolmekordistunud
Kaardimaksete osatähtsus kõikides eraisikute riigisisestes maksetes oli teises kvartalis 75%, kuid kümne aasta eest oli see arv 10% väiksem. Sularaha võtavad eraisikud välja järjest vähem. Kui kümme aastat tagasi võtsid eraisikud pangaautomaadist sularaha keskmiselt 137 000 korda päevas, siis 2015. aasta teises kvartalis 103 000 korda päevas (2011. aasta teises kvartalis 117 000 ja 2013. aasta samal perioodil 108 000 korda päevas). Muudest sularahata makseviisidest kasutavad eraisikud kõige rohkem internetipanga maksekorraldusi. Teises kvartalis tehti päevas keskmiselt 109 000 internetipanga maksekorraldust, mis on 1,7 korda rohkem kui kümne aasta eest. Internetipanga maksekorralduste osatähtsus riigisisestes maksetes on aga vähenenud kümne aasta taguselt 19%lt 12%ni. Tähtsuselt kolmas sularahata makseviis oli kümme aastat tagasi otsekorraldus (10%), ent praegu moodustavad e-arve püsimaksekorraldused 6% kõikidest sularahata makseviisidest. Pangalingi kaudu tehtavaid makseid oli teises kvartalis 4%, ülejäänud sularahata makseviiside osatähtsus oli 1% või alla selle. Statistikaga saab lähemalt tutvuda siit.
