Jahe kevad ja suvi ei tõota head meesaaki
Ülo Lippal on praegu üle 30 mesilaspere. Mesilasi hakkas ta pidama 14-aastaselt ning tõdes, et tol ajal ei teatud varroatoosist suurt midagi. Nüüd on aga lestadest ning nende poolt levitatavatest viirushaigustest saanud tõsine probleem ning just tänavu suvel on mesinikud lestasusega hädas, vahendas "Aktuaalne kaamera". Lippa ütles, et kui korralikku tõrjet ei tehta, siis mesilaspere hukkub kahe-kolme aasta jooksul. "Selle põhjus on väikesed putukad - täid, õigemini lestad, kes elavad mesilaste peal, paljunevad mesilashaudmes, kahjustavad hauet, kahjustavad talvituma minevaid mesilasi," selgitas mesinik. Eesti maaülikooli teadlased on aastaid uurinud, kas ja milliseid pestitsiidijääke leidub Eesti mesitarudes. Mitmel pool Eestis tehtud vaatlused näitasid, et pestitsiidijäägid jõuavad tõepoolest ka mesitarudesse. Selgus, et enamik leitud toimeainete jääkidest esinevad preparaatides, mida kasutatakse näiteks rapsipõldudel taimekaitsetöödel. Eesti mesinike liidu andmetel on viimastel aastatel hukkunud 25-30 protsenti mesilasperedest. Lippa sõnul on mesilaste jaoks ohtlik mürgine õietolm. "Sellest tehtud söödaga mesilased söödavad oma järglasi ja kui seal on taimekaitsevahendeid või nende jääke palju sees, siis järglased on nõrgad, elavad vähem, on igati kahjustatud organism ja mesilaspere ei suuda enam areneda," rääkis Lippa. Tema sõnul pole tänavune kevad ja suvi olnud soodne seetõttu, et jahedale varakevadele järgnes pikk tuuline periood. Tuulega kuivab nektar ja mesilased ei jõua lennata koju tagasi.
