Eesti piimasektor on statistikaameti hinnangul suurtes raskustes
Statistikaameti andmetel maksid kokkuostjad 2015. aasta juunis põllumajandustootjatele iga kokkuostetud piimaliitri eest keskmiselt 23 senti ning möödunud aasta keskpaigas langema hakanud hind on püsinud 25 eurosendi piirimail juba pea aasta. Põllumajandustootjatelt saadud info järgi on mõned piimatöötlejad fikseerinud kokkuostulepingutes piima hinnaks statistikaameti avaldatava Eesti keskmise piima hinna. "Ühest küljest on statistika aktiivne kasutamine muidugi tervitatav, kuid teisalt võib seesugune kasutus pärssida ka piima hinna muutumist," märkis statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Eve Valdvee. Igal juhul on statistikaameti avaldatav Eesti keskmine piima hind ja selle arvutamise metoodika kujunenud põllumajandustootjatele ülioluliseks ja statistikaameti veebilehe kasutusstatistika kohaselt on piima hinna tabel ka kõige populaarsem põllumajandusvaldkonna statistikatabel. "Olgu siis selgituseks öeldud, et statistikaamet kogub piima kokkuostuhinda põllumajandusministeeriumi tellimusel iga kuu kõigilt piima kokkuostjatelt. Kokkuostjate nimekirja uuendatakse pidevalt vastavalt tegelikele muutustele ja see sisaldab koos piimatoodete tootjatega 20–30 ettevõtet," selgitas Valdvee. Statistikaamet küsib kokkuostetud piima hulka ja makstud raha, andmed summeeritakse ning Eesti keskmine piima hind saadakse nende kahe summa jagatisena. Tulemused avaldatakse järgmise kuu 20. kuupäeva paiku. "Kui põllumajandustootjad ootavad tabelilt häid uudiseid, siis paraku on hind püsinud ikkagi pikalt madal," nentis Valdvee. Piima tootjahindu jälgib ka Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, mis kogub kvartaalselt kõigilt liikmesriikidelt piima tootjahinna muutuse andmeid indeksitena, mis näitavad, kuidas siseriiklikud kokkuostuhinnad erinevates riikides käituvad. Muidugi paistab viimase aja hinnalangus välja ka pea kõigi teiste Euroopa Liidu liikmete andmetest, kuid Eesti andmed torkavad võrdlustes siiski silma. Kui näiteks võrrelda 2015. aasta esimese kvartali piima hinda möödunud aasta esimese kvartaliga, siis on Eesti hind läbi teinud olulise languse: aastatagusest piima hinnast oli Eestis alles vaid 61%, Lätis 65% ja Leedus 62%. Samas näiteks Põhjamaades – Soomes, Rootsis ja Taanis – on need protsendid vastavalt 86%, 78% ja 74%, mis näitab, et hinnalangus on põhjanaabritel olnud väiksem kui Eestis. Eelmise aastaesimesest kvartalist kuni selle aasta esimese kvartalini on hinnad langenud küll pea kõigis liikmesriikides, kuid on mitmetes riikides taas tõusma hakanud. Siseriiklikud kokkuostuhinnad paistavad olevat taas väikesele tõusule pööranud näiteks Slovakkias, Bulgaarias ja Kreekas. Poolas on 2015. aasta I kvartali kokkuostuhind saavutanud peale vahepealset kukkumist juba uuesti möödunud aasta I kvartali taseme ja Rumeenias piima hind isegi veidi ületab aastatagust. Mõnede Euroopa Liidu liikmesriikide kohta on võimalik saada ka andmeid piima absoluuthindade kohta. Kui indeksitest paistavad muutused, siis absoluuthindadest saab aimu erinevatest hinnatasemetest. Näiteks Soome, Rootsi ja Taani eelmise aasta keskmised piima hinnad olid hoolimata turu olukorrast ikka vastavalt 46,9; 41,7 ja 40,1 senti/liiter. Eesti keskmiseks jäi mullu 32,8 senti/liiter. Lisaks tootjahindadele on oluline jälgida ka ekspordihindu. 2015. aasta esimeses kvartalis võrreldes varasema aasta sama perioodiga kahanes Eesti toorpiima ekspordihind liitri kohta 41 sendilt 25 sendile ning kogus vähenes kolmandiku võrra. Kõikvõimalike piimatoodete eksport on samal perioodil vähenenud rahalises väärtuses umbes poole võrra. "Seega paistab ka statistikast väga selgelt, et Eesti piimasektor on praegu suurtes raskustes," möönis Valdvee kokkuvõttes.
