Rahandusministeerium: maksude kogumine on tõhustunud, kuid kulud kasvavad
Kuigi rahandusministeeriumi pressiteates kirjutatakse, et tulude maht on tõusnud tänu tõhusamale maksude kogumisele, siis EL-i ja teiste välistoetuste laekumine on 2014. aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud jäädes 104,7 miljoni euro tasemele. Ministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigile tulusid 4,65 miljardit eurot ehk 129,5 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. See on 55 protsenti aastaks kavandatud tulust. Kuludeks suunati 4,71 miljardit eurot, mis on 318 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal ja 54,4 protsenti aastaks planeeritust. "2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot," kirjutatakse ministeeriumi pressiteates. Sotsiaal- ja käibemaksu tõhusam kogumine kasvatas riigi tulusid Maksutulu kogus maksu- ja tolliamet (MTA) seitsme kuuga 4,07 miljardit eurot, mis on 263,9 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes rahandusministeeriumi väitel peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. "Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,39 miljardit eurot, käibemaksu 1,08 miljardit eurot ning aktsiise 494,4 miljonit eurot," selgitati ministeeriumi teates. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine, mida laekus 113,9 miljonit eurot, ja sotsiaalmaksu laekumine, mille suuruseks oli 94 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 693,7 miljonit eurot, mida on 31,9 miljonit eurot ehk 4,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Sotsiaaltoetuste mahud kasvasid Kuludeks suunati 4,71 miljardit eurot ehk 7,2 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 318 miljoni euro võrra. Kasvust üle poole ehk 163,3 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. "Kululiikide lõikes on seitsme kuuga tasutud toetusi summas 2,33 miljardi, muid tegevuskulusid 1,49 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 767,6 miljoni euro ulatuses," selgitas rahandusministeerium. Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 45,4 miljonit eurot ehk 6,3 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 397,1 miljonit eurot, aastane kasv oli 2,1 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 370,5 miljonit eurot ehk 11 protsenti rohkem võrreldes eelneva aastaga. Valitsussektori eelarve on puudujäägis Juuni lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,33 protsenti SKP-st ehk 67,3 miljonit eurot. "Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 192,2 miljonit eurot ja 3 miljonit eurot," kirjutati rahandusministeeriumi teates. Haigekassa eelarve puudujääk on võrreldes eelmise kolme kuuga vähenenud, ulatudes 27,9 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest kasvanud, moodustades 24,9 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste koondeelarve on olnud aasta algusest ülejäägis, mis kasvas juuni lõpuks 127,9 miljoni euroni.
