Jahimehed: katkupiirkondades pole enam metssigu, keda küttida
Kui veel kevadel oli jahindusnõukogude seisukoht see, et algaval jahihooajal võiks küttida ligi 19 500 metssiga, siis keskkonnaameti kehtestatud uus küttimismaht näeb ette 29 000 metssea küttimise 2016. aasta veebruari lõpuks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Selle kohaselt tuleb näiteks Pärnu- ja Raplamaal küttida 2700 metssiga, Võrmaal aga 1400. Reedel kogunenud Võrumaa jahindusnõukogu sõnul pole sellise mahu täitmine võimalik. "1400 oleks võib-olla olnud mõeldav eelmise jahihooaja lõpu seisuga, aga täna, kus katk on suuremast osast Võrumaast üle kõndinud, võiks ikkagi reaalsusest lähtuda," märkis Võrumaa jahimeeste seltsi juht Mati Kivistik. Eelkõige muudab Kivistiku murelikuks jahiseaduse säte, mis ütleb, et kui jahipiirkonna kasutaja ei täida talle seatud kohustusi, tunnistakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks. Keskkonnaamet lükkas selle ümber. "Sellepärast me nägimegi ette võimaluse, et iga kuu küsime jahimeestelt küttimisandmeid ja samamoodi küsime veterinaar- ja toiduametilt, kui palju on neile teatatud surnud sigadest. Keskkonnaamet panebki need kaks poolt kokku ja ise loodame, et enne jahihooaja lõppu on meil selge, kui palju on kütitud ja kui palju on surnuna leitud. Sealt edasi tulevad juba soovitused jahindusnõukogudele, kuidas käituda nende kohustuste hindamisel," selgitas keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala. Ta rõhutas, et kui jahtkonnad ei suuda etteantud mahtu täita, siis jahihooaja lõpus vaadatakse küttimismahud uuesti üle. Samuti ei kirjutata nende jahtkondade mahte, kust pole sigu võtta, nendele jahtkondadele, kus neid küttida saab. Lisaks küttimismahtude muutmisele lubavad keskkonnaameti erimeetmed aga uuest jahihooajast kasutada seajahil ka aju- ja koerajahti ning samuti on keelatud lisasöötmine.
