Maanteeamet kavatseb kiiruspiirangud üle vaadata
"Enamasti ei sõltu suurim lubatud kiirus tee tegelikust geomeetriast, liiklus-, ilma- ja nähtavustingimustest, teekatte seisundist. Nii on tavapäraselt suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h neljarajalisel I klassi maanteel, aga ka kruuskattega üherajalisel kõrvalteel, seda nii halva nähtavuse kui ka parimate liiklemistingimuste korral," ütles maanteeameti liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe Eesti Päevalehe vahendusel. See on tema sõnul viinud olukorrani, kus paljud liiklejad ei taju sõidukiiruse piiramise tagamaid ja argumente ning ületavad seda ka siis, kui see toob kaasa järsult suurenenud riski. "Kiirust hakatakse vähendama seal, kus tee ei võimalda kiiremalt sõites ohutult punktist A punkti B jõuda," lisas ta. Sirk: kiirus vastaku teeoludele ja liikluskeskkonnale Liiklusjurist Indrek Sirk ütles augusti keskpaigas Paides toimunud Arvamusfestivalil ERR-i uudisteportaalile, et Eesti võiks võtta eeskuju Põhjamaade mudelist, kus üldine kiirusepiirang on 80 km/h, kuid suurtel linnadevahelistel lõikudel kuni 120 km/h. Näiteks 80 km/h piirang oleks eelkõige mõeldud väiksematele teedele, kus 90-ga sõitmine ei ole selle liikluskeskkonna jaoks mõistlik. Sirk rahustas, et 80km/h ei ole homse päeva ega ka järgmise aasta teema, vaid kusagil kaugemas tulevikus. "Suurtel maanteedele ja linnade vahel on ikkagi samasugune kiirusepiirang kui täna või isegi kõrgem, kuni 120 km/h," täpsustas ta. Piirkiiruse vähendamine ühe kilomeetri võrra tunnis, toob statistiliselt 3% vähem õnnetusi kaasa. Kui näiteks ajavõit ühest külast teise sõitmisel oleks 10 sekundit, siis see ei kaalu Sirgi arvates üles seda ohtu, mis sellel väiksel kurvilisel teel võiks 90-ga sõites kaasa tulla. "Meie eeskujuks on Põhjamaad, kus juba on kehtestatud väiksematel teedel 80 km/h. Suuremate linnade vahel saab sõita kiiremini. Keskkond on arendatud nii välja, et kaugemale saab kiiresti sõita ning väiksematel lõikudel on ohutum sõita aeglasemalt," lisas Sirk.
