Mis teeb inimese eriliseks
Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid. Kui mõni hüpoteetiline tsivilisatsioon kusagil kaugel planeedil asuks koostama entsüklopeediat Maa eluvormidest, siis ei maksa kahelda, et peatükk inimesest oleks ilmselt mahukaim. Loetelu asjadest, mis teevad inimese eriliseks, võiks olla väga pikk. Toome ära mõned põhjused, mis võrguajakirja LiveScience arvates muudavad inimese eriliseks ning toovad ta esile teiste loomade seas. Elu pärast lapsi Enamik loomi paljuneb kuni surmani. Inimesed võivad aga elada veel aastakümneid pärast paljunemisea lõppu, eriti käib see mõistagi naiste kohta. Sellise olukorra on tekitanud inimestevahelised sotsiaalsed sidemed. Samas ei maksa arvata, et läbi aegade on täiskasvanuikka jõudnud inimesed oma vananevate vanemate eest lihtsalt tänutundest hoolitsenud. Vanavanemad on kuni tänase päevani ideaalsed lapsehoidjad ning küllap leidus neile läbi aja palju teisigi ülesandeid, mis tegid nad väga tugevalt üksteisele toetuvate inimeste rühmade hinnatud liikmeteks. Pikk lapsepõlv Inimesed on lapseeas väga pikka aega ning elu esimesel aastal lausa täiesti abitud. See on teravas kontrastis teiste loomadega, kes jõuavad suguküpsuseni väga kiirelt. Tõenäoliselt on pikk lapsepõlv hind, mida tuleb maksta selle eest, et inimese võimas aju jõuaks välja areneda ning piisavalt palju tarkust koguda. Punastamine Teadaolevalt on inimesed loomariigis ainsad, kes aeg-ajalt punastavad. Charles Darwin nimetas seda tunnust inimese kõige iseäralikumaks ja inimlikumaks eneseväljendusviisiks. Siiani pole selge, miks inimesed punastavad. On arvatud, et see aitab hoida meid ausamatena, tuues seeläbi kasu kogu inimkonnale, ehkki valdav enamus teadlastest peab mitte indiviidile, vaid grupile kasulike tunnuste kujunemist käsitlevat grupivaliku teooriat ekslikuks. Tuli Inimese võime tuld teha ja seda kontrollida annab meile teiste loomadega võrreldes väga suure eelise. Tuli võimaldab öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedatel õhtutel valgust, lubab asustada külmema kliimaga piirkondi ning valmistada kergemini seeditavaid ja näritavaid toite. Riietus Inimese keha on üsna paljas, kuid sellele vaatamata suudame elada väga mitmesuguse kliimaga piirkondades. Materjali riiete valmistamiseks on kuni viimase ajani võetud peamiselt teiste loomade seljast. Seega on inimene nagu superloom, kes suudab elada paljudes keskkondades, laenates vastava kliimaga hästi kohanenud liikidelt nende nö riideid.   Kõne Inimahvid on inimesele küll väga sarnased ning neile saab õpetada paljugi inimesele omast, kuid mitte rääkimist. Selleks pole nad puht anatoomiliselt võimelised, nende kõri ehitus lihtsalt ei võimalda rääkimist. Inimene omandas selle võime umbes 350 000 aasta eest.  Käed Inimeste käed on võimsad ja mitmekülgsed tööriistad. Eriti osavad oleme me mitmesuguste esemete haaramises ja nendega erinevate liigutuste sooritamises. Vahest arvatakse, et inimese pöidlad on erilised, sest suudavad teisi sõrmi haaramisel teiselt poolt toetada, kuid see pole tõsi. Sama suudavad ka inimahvid ning rohkemgi veel. Ka nende suured varbad on pöialdele sarnased ning võimaldavad ka jalalabasid haaramiseks kasutada. Inimene selles osas kuigi võimekas ei ole. Küll aga teevad inimese eriliseks sõrmedega tehtavate liigutuste ulatus ja mitmekülgsus. Näiteks ei valmista inimesele raskusi pöidla üle käelaba väikse sõrme juurde viimine. Samuti suudame väikse sõrme viia pöidla kinnituskoha juurde. Selliseid liigutusi inimahvid teha ei suuda ning vastavalt on ka nende poolt sooritatavad liigutused piiratumad.     Püstine asend Inimahvid ei suuda käia püsti. Nad saavad küll püsti tõusta, kuid see on neile küllalt suur füüsiline pingutus ning pikalt nad sellist asendit hoida ei jõua. Inimese püstine asend on väga oluline, sest vabastab käed, mida saab kasutada tööriistade või relvade hoidmiseks. Sellel on siiki oma hind, mida tuleb maksta lapsi sünnitavatel naistel. Inimese sünnitus on nimelt oluliselt raskem ja valulikum kui teistel inimahvidel. Sündiva lapse suur pea asja lihtsamaks mõistagi ei muuda. Ka seljavalud on inimestel tavalised ning põhjustatud suurel määral just püstisest asendist. AjuInimese aju pole küll kõige suurem. Suurima aju omanikud on kašelotid. Ka kehamassi suhtes pole meie aju suurim. Mõnedel linnuliikidel on väga kerge keha kohta suhteliselt raskem aju kui inimesel. Ometi on inimese aju võrreldava suurusega loomade seas konkurentsitult suurim ja keerukaim, millest annab tunnistust väga mitmekülgne intellektuaalne tegevus ja võime keskkonda soovitud suunas mõjutada.
