Jääkarud tekkisid üsna hiljuti
Jääkaru eellase lõualuust saadud DNA näitas, et jääkarud on suhteliselt noor liik  nad kujunesid välja vaid 150 000 aastat tagasi. Varemgi oli teada, et jääkarud tekkisid pruunkarudest, kuid siiani ei teatud täpselt, millal liikide lahknemine aset leidis. Avastuse tegi võimalikuks 2004. aastal Teravmägedel leitud haruldane lõualuu. Leitud on vaid väga vähe jääkarude fossiilseid jäänuseid, seetõttu pole nende evolutsiooni kuigi hästi mõistetud, kirjutas LiveScience. "See leid andis meile harukordse võimaluse hinnata liigi tekkimise aega, ütles uurimust juhtinud Buffalo ülikooli teadlane Charlotte Lindqvist. Selgus, et jääkarud on küllalt noor liik. 110 000 kuni 130 000 aastat vana lõualuu võimaldas jääkarude minevikku uurida, sest sealt õnnestus geneetiline materjal kätte saada. Teadlased puurisid hamba sisse augu ja eraldasid sealt kogutud materjalist mitokondriaalse DNA. Mitokondrid on rakkude energiat tootvad osad, millel on oma iseseisev genoom. Teadlased võrdlesid iidse karu DNA-d tänapäevaste jääkarude ja tänapäevaste pruunkarudega, kes elavad Alaskal Admiralty, Baranofi ja Chigagofi saartel ja keda peetakse jääkaru lähimateks sugulasteks. "Pidime tänapäeva jääkarude DNA-d võrdlema iidse jääkaruga ja lähimate sugulastega pruunkarude hulgast, et rekonstrueerida jääkarude sugupuu ja mõista nende evolutsiooni, ütles Lindqvist. Jääkarud põlvnevad pruunkarudest. Leidisime, et iidne jääkaru asub peaaegu täpselt jääkarude ja pruunkarude lahknemiskohas, olles tänapäevaste jääkarude ja tänapäevaste pruunkarude ühise esivanema lähedane sugulane. Uurimuse käigus sekveneeritud jääkaru genoom on vanim imetaja mitokondriaalne genoom, mis teadlastel kunagi sekveneerida on õnnestunud. Lindqvisti sõnul tegid selle võimalikuks uusimad arengud sekveneerimistehnoloogiates. Jääkarud on äärmiselt spetsialiseerunud liik. Pruunkarud suudavad elada tunduvalt mitmekesisemates elupaikades, jääkarud on õppinud kasutama aga väga spetsiifilist ökoloogilist nišši. Nad elavad Arktika merejää äärealadel ja toituvad vaid vähestest liikidest, näiteks mõnedest hülgeliikidest.Selline kõrge spetsialiseerumine võib jääkarude kohanemise muutuva kliimaga väga raskeks muuta. Liik kujunes välja elama merejääl ning praegu jääb merd katvat jääd iga aastaga üha vähemaks. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
