Teadlased uurivad laboris sõdurite vastupidavust kõrbekuumusele
Rahvusülikooli teadlased rajasid kaitseväe tellimusel spetsiaalse kliimalabori. Tartu ülikooli teadlased rajasid Tartusse spetsiaalse kliimalabori, kus saab katsetada, kui hästi peavad näiteks Afganistani sõitvad sõdurid vastu seal valitsevas kuumas ja kuivas kliimas. Laboris on võimalik muuta ruumi temperatuuri vahemikus viiest kuni 50 kraadini ja suhtelist õhuniiskust 15%-st 95%-ni. Me võime modelleerida näiteks kesksuvise Ateena ilma nii, et hommikul on juba küllalt palav, keskpäevani tõuseb temperatuur veelgi ning õhtupoole veidi langeb, rääkis Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan professor Vahur Ööpik. Kuna labor on alles uus, siis missioonile sõitvate sõdurite asemel tehakse seal praegu katseid sõjakooli kadettidega. Kui aga katseid hakatakse sõduritega tegema, tuleb Ööpiku sõnul ilmselt osa neist ka enne Afganistani sõitu välja praakida, kirjutas Eesti Päevaleht.Vaimne ja füüsiline koormus Kui temperatuur tõuseb 20 kraadilt 30 kraadini, langeb inimese füüsiline töövõime juba 3050 protsenti. Kuna aga Lõuna-Afganistanis on suvel päikese käes isegi 50 kraadi sooja, siis see langus on veelgi drastilisem, selgitas Ööpik ja lisas, et samamoodi väheneb ka vaimse töö tegemise võime. Ööpik rõ­hutas, et kuumastressi talub iga inimene eri moodi. Katsetega mõõdetakse sõduri füüsilist töövõimet tavatingimustes ja kunstlikult kõrbekliimat jäljendavas laboris. Samal ajal jälgime reaalajas tema südamelöögisagedust, nahatemperatuuri ja rektaaltemperatuuri, selgitas Ööpik. Katse kestab nii kaua, kuni katsealuse pulss on püsinud vähemalt viis minutit 95% peal maksimumist, rektaaltemperatuur on 40 kraadi, tekivad tasakaaluhäired või katsealune lihtsalt rohkem ei jaksa. Mõni peab vastu vaid 40 minutit, teine aga kolm tundi, ütles Ööpik. Lisaks viiakse läbi kümnepäevane, 2 x 50 minutit kestev treening samades tingimustes. Siis uuritakse lisaks katsealuse liht- ja valikreaktsiooni aega ning kaardi järgi orienteerumise võimet. Sõ­dur peab tihti otsustama murd­osa sekundi jooksul, kas vajutada päästikule või mitte, põhjendas Ööpik. Pärast tsükli lõpetamist tehakse veel üks nn veri-ninast-välja-katse, et võrrelda, millise tulemuse kümnepäevane trenn andis. Tavapärane on see, et töövõime suureneb pea kaks korda, selgitas Ööpik. Labori rajamine ja prooviuuring läksid maksma kokku 5,7 miljonit krooni. Raha anti selleks kaitseministeeriumi teadusprojektide eelarvest.Kaitsevägi ootab laborit pikisilmi * Kaitseväe peaarst major Kersti Lea lausus, et kui kliimalabor lõplikult valmib, siis saab sellest oluline osa eelkõige missioonieelses väljaõppes ja on mõeldud kitsamatele sihtrühmadele. * Näiteks teatud terviseprobleemidega, varem kuumakahjustuse saanud ning suurema individuaalse vastuvõtlikkusega inimesed, loetles ta. Seni ei ole Eesti kaitseväelased Lea kinnitusel missioonidel raskemaid kuumakahjustusi saanud. Kuumakahjustuste ennetamisel on oluline osa adekvaatsel missioonieelsel väljaõppel ja kuumades oludes aklimatiseerumisel. Küll aga rõhutas ta, et sõdurite väljaõppes on oluline võtta arvesse teaduslikult põhjendatud meetodeid, mis aitavad kaasa missioonipiirkonnas kohanemisele. * Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan professor Vahur Ööpik tõi esile, et kui kliimamuutus on liiga järsk, näiteks meile harjumuspärasest kliimast Helmandi kõrbekuumusesse minnes, siis võib see nõrgema taluvusega inimese sõna otseses mõttes jalust niita.
