Leiti aju stressivastust mõjutav geen
Lühiajaliselt võib stressivastus olla kasulik, võimaldades organismil muutunud olukorrale adekvaatselt reageerida, kuid krooniline stress võib põhjustada kahjustusi ja haigusi nii ajus kui ka teistes kehaosades. Nende kahjustuste tekkepõhjuseid uurivad teadlased määrasid kindlaks valgu, mis põhjustab muutusi stressi all kannatava organismi ajus. Katsed on näidanud, et hiired, kellel valku nimega BDNF (brain-derived neurotrophic factor) on ajus liiga vähe, sarnanevad pikka aega stressi all kannatavatele hiirtele, kirjutas Science Daily. Teadlased määrasid kindlaks ka geeni, mille pealt seda valku toodetakse. Avastatud valk parandab muude ülesannete hulgas hipokampuses asuvate ajurakkude kohanemisvõimet. Hipokampus on ajuosa, mis mängib võtmerolli tujudes, tunnetuses ja mälutöös. Kui tavalised hiired puutuvad kokku kroonilise stressiga, mida tekitatakse hiirte hoidmisega kitsastes tingimustes, muutuvad nende hipokampuse ajurakkude ehk neuronite jätked lühemaks, samuti väheneb hipokampuse ruumala. Uues uurimuses kasutati hiiri, kellel oli tavapärase kahe BDNF-valku tootva geenikoopia asemel vaid üks koopia. Rockefelleri ülikooli ja Weill Cornelli meditsiinikolledži teadlased leidsid, et nende hiirte aju sarnanes tavaliste hiirte ajule pikaajalise stressi järel. Kuna uuritud hiirtel oli BDNF-valku liiga vähe, järeldasid teadlased, et stressi korral tekivad muutused ajus on põhjustatud just selle geeni väiksema ekspresseerituse tõttu. "Avastus näitab, et BDNF on üks valkusid, mis mõjutab aju kohanemisvõimet, ütles Rockefelleri ülikooli teadlane Bruce McEwen.Kui teadlased leiaksid võimaluse BDNF valgu kontsentratsiooni manipuleerimiseks täiskasvanud hiirtes, võiks olla võimalik välja selgitada, millal loomade arengus või mis olukordades täiskasvanueas on selle valgu mõju kõige olulisem. "Tõenäoliselt on olemas optimaalne valgukogus, mis aju kohanemisvõimelisena hoiab, ütles McEwen.
