Leiti viie kilomeetri sügavusel merepõhjas asuv kuumaveeallikas
Briti teadlased leidsid 5000 meetri sügavuselt Kariibi mere põhjast musta suitsetaja ehk mineraaliderikka kuumaveeallika.  Varem pole musti suitsetajaid sellisest sügavusest leitud. Senine rekordiomanik asub peaaegu kilomeeter kõrgemal. Mustad suitsetajad ehk mustad tossutajad on kuuma ja väga mineraaliderikast vett ookeani paiskavad allikad. Vee mineraaliderikkus muudab selle värvuselt tumedaks. Ookeanipõhjas asuvaist lõhedest väljapaiskuvad happelised veejoad on mitmesaja kraadise temperatuuriga, kuid merepõhjas valitseva suure rõhu tõttu nad siiski enamasti ei kee.  Mustad suitsetajad avastati 1977. aastal kõigepealt Vaikse ookeani põhja vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades, kuid hiljem on neid leitud ka teistest ookeanidest, enamasti keskahelike nõlvadelt. Mustad suitsetajad ei paku huvi mitte üksnes geoloogidele. Nimelt elutsevad nende ümbruses veidrad organismid, mis pole elu jooksul kunagi päikesevalgust näinud, kuid kasutavad ära mustade suitsetajate pakutavat soojust ning metaani ja väävliühendeid, et kemosünteesiks nimetatava protsessi abil endale eluks vajaminevat energiat toota. Mustade suitsetajate ümbruses elavad ka bakterid, kes kasutavad veeallikate väga tuhmi kuma, et sellest fotosünteesi abil energiat toota. Nende bakterite leidmine oli teadlastele suureks üllatuseks, sest varem ei olnud leitud ühtegi fotosünteesivat liiki, kes kasutaks selleks midagi muud kui päikesevalgust. Teadlased on ka oletanud, et elu Maal võis alguse saada mustade suitsetajate ümbrusest, sest seal on kontsentreerituna olemas nii vajalikud keemilised elemendid kui ka energia neist millegi keerulise loomiseks. Teadlased uurimislaeva James Cook pardal kasutasid merepõhja uurimiseks kaugjuhitavat allveelaeva nimega Autosub6000, mille abil avastati must suitsetaja Kaimanisaarte lähedalt viie kilomeetri sügavuselt. Seejärel lasti vee alla teine sõiduk nimega HyBIS, mille ülesandeks oli kuumaveeallikat filmida. Teadlased uurivad ka kuumaveeallika ümbruse elustikku, geoloogilist ehitust ja lõhest väljapaiskuva vee keemilist koostist.
