Mida teeb vulkaaniline tuhk lennukile?
Täna seisab Islandil purskava vulkaani poolt atmosfääri paisatud tuha tõttu suur osa Euroopa lennuliiklusest. Mida aga see tuhk lennukitele teeb? 1982. aasta 24. juunilt sattus lennufirma British Airways Boeing 747 marsruudil Londonist Uus-Meremaale Aucklandi Jaava saare kohal just sellise tuhapilve sisse. Lennuki meeskonnal polnud infot, et Galunggungi vulkaani välja purskunud tuhapilv hõljus just lennukõrgusel, kirjutas New Scientist. Öösel kohaliku aja järgi kell 1.40 märkas meeskond, et kokpiti aknad helendavad, seejärel purskas helendavaid jugasid ka mootoritest ning kabiini täitis väävlisuitsu ving. Mõne minuti jooksul lakkasid kõik neli mootorit töötamast. Lennuk lihtsalt planeeris 11 kilomeetri kõrgusel ookeani kohal. Kui oli laskutud 4 kilomeetri peale, siis oli olukord sedavõrd paranenud, et osa mootoreid õnnestus uuesti käivitada ning lennuk sai teha õnnelikult lõppenud hädamaandumise Jakartas. Vulkaaniline tuhk koosneb klaasjast kivimipurust, mille läbimõõt ei ületa kahte millimeetrit. Kui lennuk sellise tuhapilve sisse satub, siis töötlevad tuhaosakesed lennukiaknaid nagu liivaprits, see ähmastab pilootide väljavaate.  Mootorid imevad tuhka endasse, kus see kuumuses üles sulab ning kleepub siis turbiinide ümber, takistades õhu juurdepääsu. Alles siis, kui sulamass on tahkunud võib osa sellest mureneda ja siis võib olla võimalik mootor taas käivitada Vulkaanilise tuha osakesed on kuivad, neid ei ole ka ilmastikuradari ekraanilt näha. Praegu on väljatöötamisel tehnoloogia, mis peaks võimaldama õhusõidukitel tuhapilvede olemasolu õhus kindlaks teha.
