Avastati rõngastega asteroid
Tolmust, kivitükikestest ja jääkildudest rõngad iseloomustavad Päikesesüsteemi hiidplaneete Saturni ja Uraani. Möödunud aastal tehtud vaatluste põhjal tiirlevad rõngad ka tibatillukese asteroidi Chariklo ümber. Chariklo on suurim kentaur  nii nimetatakse pisikesi komeedilaadse ehitusega asteroide, mille orbiit jääb Saturni ja Uraani vahele. 2013. aasta juunis jälgisid rahvusvahelise uurimisrühma astronoomid Lõuna-Ameerikas asuvate teleskoopidega selle asteroidi möödumist tähest UCAC4 248-108672. Varjutus kestis vaid mõned sekundid, kuid uurijate tähelepanu köitis see, et tähe valgus tuhmus korraks ka enne ja pärast varjutuse algust. Taoline regulaarne muutus viitab sellele, et asteroidi ümber on kaks õhukest rõngast.  Vaatlusandmete põhjal on rõngad 6 ja 3 kilomeetri laiused ning nende vahemaa on 9 kilomeetrit. Tõenäoliselt koosnevad need jääpurust ja kivitükikestest, mis tekkisid, kui asteroid mingi muu taevakehaga kokku põrkas. Uurimisrühma juhi Felipe Braga Ribase sõnul on võimalik, et kentauril on lisaks rõngastele veel vähemalt üks kaaslane. Rõngapaar selgitab kummalisi nähtusi, mida astronoomid on tähele pannud alates Chariklo avastamisest 1997. aastal. Nimelt kadusid kümne vaatlusaasta jooksul selle spektrist jäätunud veele iseloomulikud jooned. 2008. aastast alates on need jälle jälgitavad. Selline nähtus klapib asteroidi ümber tiirlevate õhukeste jäiste rõngaste olemasoluga. Uurimus ilmus ajakirjas Nature. Selline oli Lõuna-Ameerikas asuvate teleskoopide silma jäänud tähevarjutus: Päikesesüsteemi kõige pisem rõngastega taevakeha näeb kunstnike kujutluses välja nii: 
